Kui alustasime vannitoas remonti, tuli mul mõte, et seinad peaksid olema krohvitud ja osaliselt plaaditud. Krohvitud osa aga üle värvitud. Selle ilu keskel oleks krooniks kaunis massaazivann, kus ma peale väsitavat päevatööd käiksin lõõgastumas.
Olgu selle vanniga kuidas on, kõigepealt tuli ette võtta krohvimne ja plaatimine.
Meil käis isegi üks töömees hinnapakkumist tegemas ja tähtsa näoga üle vaatamas ja kui me arvasime, et ok, maksame talle ta küsitud summa, ei vastanud ta enam me kõnedele…
Niisiis pidin ma krohvimise ise ette võtma.
Selleks olin ma varunud 25 kilose koti renoveerimissegu, veekindlat.
Enne suurt krohvimistööd töötlesin vannitoa seinu fungitsiidiga ( hallituse vastu ). Ka minus on ilmselt olemas mingi fungi alge, sest see fungitsiid mõjus mulle väga halvasti. Loodetavasti on see pisik minust nüüd kadunud.
Ettevalmistused olid tehtud, vannituba kumas ootusärevalt. Meie segasime kasti sisse segu, valmis olid kellu, silur ( mitte profiriist, aga ikkagi ), kauss veega ja taburet.
Millegipärast arvasin, et sellest segukogusest meile piisab, aga võta näpust. See 25 kilo kadus me vannitoa seina nagu või pudru sisse…
Oli veel vaja.
Hommikul sõitsime ehituspoodi uut segu soetama. Uus kotitäis käes, jätkus krohvimine uue hooga, aga ka see kotitäis kadus seinale ja puudus paistis suur.
Sõitsime jälle poodi.
Jälle uus kotitäis.
Jälle seina.
Jälle jäi puudu.
Nojah, seekordne sõit polnud enam üldse reibas, kuigi naljakas oli küll.
Ikkagi kolm korda ühes poes käia, ikka ühes kassas ühe müüja juures ja sama asja ostmas…
Seekord ostsime kaks kotti segu.
Kodus hakkasin vaevaliselt krohvima. Hommikusesy reipusest olid järel vaid riismed.
Lõpuks selgus, et üks segukott jääb üle…
Nüüd siis ootan, kuni krohv kuivab, siis saab värvima hakata ja peale seda plaatima.
Plaatimiseks on mul segud valmis ostetud.