Valetaja paradoks

30.03.2007 @ 9:25:10 | Aarne Toompark | Kommenteeri!

Klassikaline valetaja paradoks on jÀrgmine lause:

See vÀide on vale.

Kui vĂ€ide oleks Ă”ige, ja ĂŒtleja parasjagu valetaks, siis rÀÀgiks ta ju tĂ”tt. Kui vĂ€ide oleks vale, ja ĂŒtleja rÀÀgiks tegelikult tĂ”tt, siis ta ju valetaks. VĂ”ta nĂŒĂŒd kinni, et mis vĂ€rk tegelikult on.

Paari sÔnaga saab asjast lugeda ka eestikeelsest Wikipediast ja palju pikemat juttu internet Encyclopedia of Philosophy'st ja ingliskeelsest Wikipediast.

Mitmesugused filosoofiaeksperdid on selle paradoksi ĂŒle 2000 aasta arutlenud. Nagu allikatest lugeda vĂ”ib, pole nad eriti kuhugi jĂ”udnud. Ja kuhu neil jĂ”uda olekski? VĂ”ibolla oleks nad kulutatud ajaga midagi palju asjalikumat vĂ€lja mĂ”elnud, nĂ€iteks igiliikuri vĂ”i maailmarahu?

Ingliskeelse Wikipedia artikkel toob mÔned nÀited, kuidas kirjanduses ja filmis on seda paradoksi "praktikas" kasutatud. Reaalses praktilises elus annab seda vast ullikeste lollitamiseks kasutada.

Siinkohal teemasse sobilik pilt:

Ullikesed, keda annab lollitada

Kommenteeri postitust