Uus keeleseadus

05.08.2009 @ 8:15:50 | Aarne Toompark | 3 kommentaari

ÕigekeelsussĂ”naraamat 2006Kuna uus keeleseaduse eelnĂ”u on palju poleemikat tekitanud, siis vĂ”tsin kĂ€tte ja lasin asjast silmad ĂŒle.

KĂ”ige rohkem on mulle isiklikult kĂ”rva jÀÀnud just kirjutavate ajakirjanike sĂ”navĂ”tud ja hĂ€daldamine. Tundub, et paanikaks pole siiski pĂ”hjust ka neil. Selleks, et kĂ”ik ilusti JOKK oleks, saab kasutada sellest eelnĂ”ust ĂŒhte paragrahvi (minu rĂ”hutus):

§ 19. Ajakirjanduskeel

(1) Üleriigilise levikuga ajakirjandusvĂ€ljaannete, sh veebivĂ€ljaannete keelekasutus peab vastama kirjakeele normile. Kirjakeele normi nĂ”uded ei kehti ajakirjandusvĂ€ljaandes avaldatava kunstilise teksti suhtes. Piirkondliku levikuga ajakirjandusvĂ€ljaannetes vĂ”ib kasutada eesti keele piirkondlikku erikuju.

(2) Eestikeelsetes tele- ja raadiosaadetes kasutatakse korrektset eesti keelt.

Kuulutad oma uudisartikli kunstiliseks vÔi kogu ajalehe piirkondlikuks ja ongi JOKK olemas!

Punkt 2 paneb kĂŒll tele- ja raadiomeestele rangemad nĂ”uded, kui kirjutajatele aga selle saavad nad ilmselt kuidagi vaidlustada sest pĂ”hiseadus nĂ”uab ju KÕIGILE vĂ”rdset kohtlemist.

Kui veel hĂ€mada, siis ĂŒtleb seesama paragrahv, et "...vastama kirjakeele normile...". Selle normi mÀÀramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus (§4.2). Valitsus vĂ”ib kehtestada, et normiks on nĂ€iteks Delfi toimetaja suva ja kĂŒll siis alles saab nalja. :)

* * *

§ 36. KeelenÔuete rikkumine audiovisuaalse teose avalikul esitamisel

(1) Eestikeelse tĂ”lke puudumise eest vÔÔrkeelse audiovisuaalse teose avalikul esitamisel, telejaamade vÔÔrkeelsete saadete vĂ”i eestikeelse raadiosaate vÔÔrkeelsete tekstilĂ”ikude edastamisel vĂ”i avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ĂŒrituste korraldamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviĂŒhikut.

Ma loodan, et eilsel Madonna kontserdil jooksid kusagil ka subtiitrid vĂ”i pakuti lausa sĂŒnkroontĂ”lget sest "...avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ĂŒrituste korraldamisel..." peaks minu arusaama mööda just sinna alla kĂ€ima.

* * *

Kusagilt lugesin arvamust, et keeleseadust pole ĂŒldse vaja. Sellega ei saa ma kĂŒll niikaua nĂ”us olla, kuni on vajadus paragrahvide jĂ€rele, mis tagavad (vĂ€hemalt peaksid tagama) eestikeelse teenindamise Ă€rides, meditsiinis, politseis, jne. See vajadus pole minu meelest siiani kuhugi kadunud. Juba eakamana saan ma enam vĂ€hem igal pool ka vene keeles hakkama, aga eesti keeles oleks ikka parem.

Pilt: Rahva Raamat

  1. 3 kommentaari postitusele "Uus keeleseadus"

  2. Kas on palju tahta, et Eestis saaks iga inimene hakkama ka ainult eesti keeles ?
    Praegu on kujunenud olukord, kus tegelikuks riigikeeleks on kujunemas inglise vÔi ameerika-inglise keel.HÀirivad ka jaburad asutuste-ettevÔtete nimed-nimetused, mis ilmselgelt nÀitavad soovi tulla vastu USA turistile( kes soovib igal pool maailmas tunda ennast nagu kodus, mitte otsida uut ja huvitavat) + alavÀÀrsuskompleks.

    kirjutas zeeta 05.08.2009 @ 9:40

  3. Ei, ei ole palju tahta. Just selle pÀrast ma arvan, et keeleseadus peaks ikka olemas olema.

    Inglise keelsed firmanimed mind ei hÀiri. HÀirib see, kui mÔnel sildil on vÀlismaakeelne jutt enne eestikeelset ja seda just turistidele pugemise pÀrast.

    kirjutas Aarne 05.08.2009 @ 9:53

  4. Asumata siin praeguse eelnĂ”u kĂŒllaltki huvitavate ĂŒksikasjade kallale pĂŒstitaks hoopis kĂŒsimuse jurisdiktsioonis. Kas Eesti Vabariigi seadusega saab reguleerida eesti keele kasutamist vĂ€ljaspool Eesti piire? Ei kĂŒsi seda pelgalt pulli ja tĂ€henĂ€rimise pĂ€rast: nĂ€iteks ametlikult kinnitatud rahvuskaaslaste programm peab (elukohast ja kodakonndsusest sĂ”ltumata) rahvuselt eestalseks inimest, kes on omandanud eesti keele ja kultuuri. Sellise mÀÀratluse alla kĂ€iksin minagi, kuid kohe kindlasti ei hakka oma keelepruugis riigiasutuste suuniseid jĂ€lgima!

    kirjutas Larko 05.08.2009 @ 21:00

Kommenteeri postitust