Uus keeleseadus

Õigekeelsussõnaraamat 2006Kuna uus keeleseaduse eelnõu on palju poleemikat tekitanud, siis võtsin kätte ja lasin asjast silmad üle.

Kõige rohkem on mulle isiklikult kõrva jäänud just kirjutavate ajakirjanike sõnavõtud ja hädaldamine. Tundub, et paanikaks pole siiski põhjust ka neil. Selleks, et kõik ilusti JOKK oleks, saab kasutada sellest eelnõust ühte paragrahvi (minu rõhutus):

§ 19. Ajakirjanduskeel

(1) Üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaannete, sh veebiväljaannete keelekasutus peab vastama kirjakeele normile. Kirjakeele normi nõuded ei kehti ajakirjandusväljaandes avaldatava kunstilise teksti suhtes. Piirkondliku levikuga ajakirjandusväljaannetes võib kasutada eesti keele piirkondlikku erikuju.

(2) Eestikeelsetes tele- ja raadiosaadetes kasutatakse korrektset eesti keelt.

Kuulutad oma uudisartikli kunstiliseks või kogu ajalehe piirkondlikuks ja ongi JOKK olemas!

Punkt 2 paneb küll tele- ja raadiomeestele rangemad nõuded, kui kirjutajatele aga selle saavad nad ilmselt kuidagi vaidlustada sest põhiseadus nõuab ju KÕIGILE võrdset kohtlemist.

Kui veel hämada, siis ütleb seesama paragrahv, et "...vastama kirjakeele normile...". Selle normi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus (§4.2). Valitsus võib kehtestada, et normiks on näiteks Delfi toimetaja suva ja küll siis alles saab nalja. :)

* * *

§ 36. Keelenõuete rikkumine audiovisuaalse teose avalikul esitamisel

(1) Eestikeelse tõlke puudumise eest võõrkeelse audiovisuaalse teose avalikul esitamisel, telejaamade võõrkeelsete saadete või eestikeelse raadiosaate võõrkeelsete tekstilõikude edastamisel või avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste korraldamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Ma loodan, et eilsel Madonna kontserdil jooksid kusagil ka subtiitrid või pakuti lausa sünkroontõlget sest "...avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste korraldamisel..." peaks minu arusaama mööda just sinna alla käima.

* * *

Kusagilt lugesin arvamust, et keeleseadust pole üldse vaja. Sellega ei saa ma küll niikaua nõus olla, kuni on vajadus paragrahvide järele, mis tagavad (vähemalt peaksid tagama) eestikeelse teenindamise ärides, meditsiinis, politseis, jne. See vajadus pole minu meelest siiani kuhugi kadunud. Juba eakamana saan ma enam vähem igal pool ka vene keeles hakkama, aga eesti keeles oleks ikka parem.

Pilt: Rahva Raamat

Sildid , , , ,
3 comments on “Uus keeleseadus
  1. zeeta ütleb:

    Kas on palju tahta, et Eestis saaks iga inimene hakkama ka ainult eesti keeles ?
    Praegu on kujunenud olukord, kus tegelikuks riigikeeleks on kujunemas inglise või ameerika-inglise keel.Häirivad ka jaburad asutuste-ettevõtete nimed-nimetused, mis ilmselgelt näitavad soovi tulla vastu USA turistile( kes soovib igal pool maailmas tunda ennast nagu kodus, mitte otsida uut ja huvitavat) + alaväärsuskompleks.

  2. Aarne ütleb:

    Ei, ei ole palju tahta. Just selle pärast ma arvan, et keeleseadus peaks ikka olemas olema.

    Inglise keelsed firmanimed mind ei häiri. Häirib see, kui mõnel sildil on välismaakeelne jutt enne eestikeelset ja seda just turistidele pugemise pärast.

  3. Larko ütleb:

    Asumata siin praeguse eelnõu küllaltki huvitavate üksikasjade kallale püstitaks hoopis küsimuse jurisdiktsioonis. Kas Eesti Vabariigi seadusega saab reguleerida eesti keele kasutamist väljaspool Eesti piire? Ei küsi seda pelgalt pulli ja tähenärimise pärast: näiteks ametlikult kinnitatud rahvuskaaslaste programm peab (elukohast ja kodakonndsusest sõltumata) rahvuselt eestalseks inimest, kes on omandanud eesti keele ja kultuuri. Sellise määratluse alla käiksin minagi, kuid kohe kindlasti ei hakka oma keelepruugis riigiasutuste suuniseid jälgima!

Kommenteeri: