UnenÀgudeseletaja

11.05.2009 @ 8:38:50 | Aarne Toompark | 7 kommentaari

SilmVĂ€ga tihti tullakse mu blogisse otsinguga "unenĂ€gudeseletaja". PĂ”hjuseks see, et ma avaldasin kunagi ĂŒhe postituse pealkirjaga "UnenĂ€gudeseletaja peab vahest vimma" mis sisaldas erinevate testide vastuseid.

Et lugejaid mitte petta, panengi siia kirja lihtsa seletuse, mis kehtib kÔigi unenÀgude korral.

Selgitused unenÀgude kohta:

  • Kui sa nĂ€gid und, siis tĂ€hendab, et sa magasid. TĂ€iskasvanud inimene vajab 7 kuni 8 tundi und ööpĂ€evas. Oled Ă”igel teel!
  • Kui sa magasid, aga und ei nĂ€inud, siis pole kah midagi hullu. Peaasi on vajalik unekogus kĂ€tte saada.
  • VĂ€rvilised unenĂ€od on vĂ”rreldes mustvalgetega lĂ”busamad vaadata. 12% inimestest nĂ€eb Wikipedia andmetel ainult mustvalgeid unenĂ€gusid.
  • Kui unenĂ€gu oli mĂ”nus ja meeldiv, siis ei tĂ€henda see seda, et nĂ€htud asjad vĂ”i sĂŒndmused su tegelikus elus kunagi toimuvad. Õnneks kehtib sama ka halbade unenĂ€gude kohta.
  • Kui nĂ€ed unenĂ€os lendamist, siis ei tĂ€henda see seda, et sa ka ĂŒles Ă€rgates lennata oskaksid.
  • UnenĂ€gude seletamine on samasugune "tĂ€pisteadus" nagu ajalehtedes ilmuvad horoskoobid.
  • UnenĂ€gude jĂ€rgi saab ĂŒsnagi tĂ€pselt ilma ennustada. Kui nĂ€gid öösel magades und, siis jĂ€rgmisel pĂ€eval kas pĂ€ike paistab vĂ”i on pilves.

* * *

Nii lihtne see unenĂ€gude seletamine ongi.  Inimesed, kes ĂŒritavad vĂ€ita, et unes nĂ€htud kala tĂ€hendab seda, et must kass jookseb homme ĂŒle tee, eksivad rĂ€ngalt. UnenĂ€od ei tĂ€henda tegelikult mitte midagi muud, kui seda, et sa magasid.

  1. 7 kommentaari postitusele "UnenÀgudeseletaja"

  2. minu blogisse tullakse ka, vÀhemalt 30 korda nÀdala jooksul sama otsingsÔnaga.
    ja ainult sellepÀrast, et ma kunagi kahtlustasin ja kirjutasin ,et kuidas ja miks ja kes need nö seletajad on ja miks seletustel on erinevad seletused ja kus on adekvaatsus ja statistika, mille alusel unesid seletatakse! :)

    kirjutas tiia 11.05.2009 @ 8:55

  3. ah jaa, see must silm sela ĂŒleval on jube :D ma ei julgenud tekstigi lugeda, kogu aeg oli tunne ,et keegi jĂ€lgib sind.

    kirjutas tiia 11.05.2009 @ 8:56

  4. Uskumatu bĂ€nneripimedus vĂ”i ma ei tea mis! Ma nĂ€gin seda silma alles siis, kui siin kommentaare lugesin ja uuesti ĂŒles scrollisin. Teine pĂ”hjus vĂ”ib olla hommikune ennekohvine aeg.

    kirjutas Validool 11.05.2009 @ 9:13

  5. Noh, eks see muidugi oleneb, kelle jaoks on unenĂ€od tĂ€htsad ja kelle jaoks mitte. Mina nĂ€iteks vĂ€idan, et unenĂ€od on tĂ€htsad, vĂ”ibolla isegi tĂ€htsamad kui uni ise. Aga see selleks, ega kĂ”ik ei peagi ĂŒhtemoodi mĂ”tlema.

    kirjutas Celtic 11.05.2009 @ 9:17

  6. mainiks veel mĂ”nda asja une kohta…
    unenÀgusid nÀhakse REM-une faasis
    reeglina 5-7 korda öö jooksul. meelde jÀÀb tavaliselt vaid viimasena nĂ€htud unenĂ€gu, kui ĂŒldse unenĂ€gusid meelde ei jÀÀ, ei tĂ€henda see, nagu poleks neid nĂ€htud.
    rem-uni moodustab keskmiselt veerandi vÔi viiendiku kogu uneajast
    arvatakse et REM une ajal toimub mÀlupiltide jÀreltöötlus ja et REM une ehk siis unenÀgude hÀirimine pÔhjustab mÀluhÀireid
    REM-uni esineb kĂ”igil imetajatel ja lindudel; puudub roomajatel ja teistel kĂŒlmaverelistel;
    – REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud Ă”ppimisega; (imikutel 50% unest REM-uni)

    Üks teooria aga ĂŒtleb, et une ajal tegelikult unenĂ€gusid ei nĂ€hta vaid unenĂ€o elamus tekib Ă€rkamisel, kui pĂŒĂŒtakse interpreteerida uneajal aktiveerunud teadvustatud psĂŒĂŒhika aspektist juhuslikku informatsiooni.

    kirjutas Morgie 11.05.2009 @ 11:01

  7. UnenĂ€gude tĂ”lgendamisest rÀÀgib raadiosaate kĂŒlaline Jure Biechonski…
    Prof. nĂ”ustamispsĂŒhholoog, SACH International asutaja ja juht. THA (Trans-aktsioonilin e HĂŒpnoanalĂŒĂŒs) leiutajana on ta mitmete ĂŒlikoolide lektor nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas. Tartu Ülikoolis on kĂŒlalisĂ”ppejĂ”ud aines “Loominguline haridus”. Seminare on lĂ€bi viinud rohkem kui 20 riigis. 2007.a. alguses avatakse 3-aastase programmiga kool ka Eestis, millega ĂŒksikud vĂ”imalused veel liituda. Lai akadeemiline haridus, rohked tĂ€iendĂ”pped, rahvusvaheline interaktsioon ja isiklikud kogemused ning leidlik lĂ€henemine teevad prof. Jure Biechonski meetodi eluliseks ja huvitavaks.
    Salvestus on 53min20sek, 50mb, 128kbs mp3
    lae alla siit ->
    http://hotfile.com/dl/33469332/3fa6039/jure_biechonski-unenagude_t6lgendamine.zip.html

    kirjutas innervoice 19.03.2010 @ 9:06

Kommenteeri postitust