Uks uues kuues

Mõned inimesed arvavad, et nädalavahetusel tuleb ennast rihmaks tõmmata. Mõned arvavad, et hoopis kaunite kunstidega oleks vaja tegeleda. Mõned käivad kinos, matkal, teatris, kontserdil, looduses, jne.

Mina ei kuulu nende inimeste hulka. Vähemalt selle nädalavahetuse veetsin ma kodus. Minul läks naine koos lastega kodust minema ja see andis mulle mänguruumi. Keegi ei õpeta, ei targuta ja ei sebi lihtsalt jalus. Tegelikult on natuke üksik kah.

Kruvisin eile hommikul magamistoa lükandukse maha. Laotasin lastetoa põrandale ajalehti. Tassisin ukse lastetuppa. Ja siis ma värvisin. Eile üheltpoolt ja täna teiselt poolt. Mõlemalt poolt 3 korda, sest see kiudplaat imeb värvi nagu joodik esmaspäeva hommikul õlut. Väga ilus sai. Ühe hooga värvisin üle ka selle puutüki, millest kunagi saab esiku nagi. Samuti 3 korda.

Kui viimanegi värv on kuivanud, mis juhtub umbes 19:32 paiku, siis panen ukse jälle omale kohale tagasi ja koristan lastetoa põranda jälle puhtaks.

Olen tulevase rõõmsameelse oranži uksega kindlasti väga rahul. Värvitoon on umbes niisugune nagu esimene kevadine porgand. Fotokas läks perega kaasa ja pilti pole.

Küll siis Kalev koju jõuab… Naised-lapsed tulevad kah teisipäeval tagasi. Ise olen rahul.

Tagged with: , ,

Kommenteeri: