Korteriühistu koosolek – mõttetult raisatud elu

PesakastEile oli meil jälle korteriühistu koosolek. Juba kolmas sellel aastal. Kuna ma elan ühes majas mingite täiesti hoolimatute tüüpidega ja keegi eriti kohale ei viitsinud tulla, siis ei võetud eile jälle ühtegi otsust vastu ega arutatud midagi asjaliku.

144 korteri peale said kokku ~29 inimest kohale tuldud. Viisteist minutit peale koosoleku algust lõpetati asi ära ja rahvas läks laiali.

Järgmine koosolek tuleb septembris. Kui siis rahvas kokku tuleks, saaks valida uue juhatuse, võtta pangalaenu ja maja remondi lõpuks käima panna.

Vaevalt, et see siiski õnnestub sest kõigil on rämedalt poogen. Inimesed ei mõtle sellele, et ühistu koosolekule mitteilmumisega nad mitte ainult ei pidurda uuendusi ja progressi vaid lausa takistavad seda.

Sildid , , , ,
11 comments on “Korteriühistu koosolek – mõttetult raisatud elu
  1. Urmas ütleb:

    Meie majas sama probleem, kõigil on “kiire” jne..

    Lahendus on aga lihtne: Kuulutatakse välja koosolek, kohal peab olema 51%. Kui on, siis ok, kui ei ole, siis kutsutakse kahe nädala pärast uus koosolek kokku ja see on siis juba otsustusvõimeline mis-iganes rahvaarvu puhul. Eeldas selline võimalus muidugi “õnnestunud” koosolekut kus sellise punkti vastu sai võtta.

    Kokkuvõttes nüüd elu käib, ja ükski otsus tegemata ei jää – lihtsalt “kiire-elu-elajad” on andnud otsustamise väikese grupi kätte. Demokraaria:)

  2. Aarne ütleb:

    Lihtsamad otsused saab meilgi niimoodi teisel koosolekul vastu võtta.

    Kahjuks pank siiski niimoodi laenu ei anna. Juhatuse valimiseks on samuti rohkem rahvast vaja.

  3. Mutt ütleb:

    Eh, meil kestab koosolek circa 1,5 tundi ja kujutab endast venekeelset kisa ja vaidlemist. Mina seisan vaikselt nurgas ja püüan tuttavaid sõnu leida, ühistu esinaine teeb hiljem lühikese sisukokkuvõtte. Ära ei otsustada sisuliselt midagi või vähemalt mingit hääletamist ei toimu. Arutatakse mingeid asju ja ühistu esinaine ütleb koosoleku lõpuks, et see või teine asi hakkab nüüd nii olema.
    Meilgi töötab see kahe koosoleku süsteem, minu ajal (1,5a) pole kordagi esimesel korral piisavalt rahvast kohal olnud. Enamus eestlastest korteriomanike ei tule kohale, kuna venelasi on rohkem ja nende jutt käib üle, palju on ka väljaüüritud kortereid, kus omanik ilmselt ei teagi koosolekust. Ja noh… kõigil on ju nii kiire…

  4. Mutt ütleb:

    Ja õnneks meil pole juhatuse valimise probleemi – meil on ühistu esimeheks kõrvalmajas elav naisterahvas, kelle jaoks see ongi põhitöö. Ta on minu teada 3-4 majal esimeheks. Raamatupidaja on samamoodi kõrvalmajast ja mitmele majale korraga.

  5. Aarne ütleb:

    See mõttetu venekeelne juramine on mullegi väga tuttav. Selle korral pole me kahe lisakoosolekuga isegi selleni jõudnud, et pensionärid prügiprobleemidest räägiksid.

    Kuna vanad juhatuse liikmed on majast ära kolinud või teovõimetud, siis on uut juhatust hädasti vaja.

  6. Kaja ütleb:

    Minu eelmises majas, kus oli sama probleem, oli asi tehtud veel lihtsamalt. Kohe esimese koosoleku kokkutsumise teatel oli kirjas: “Üldkoosolek algab kell 19:00. Kui kohale tuleb vähem kui 51% korteriomanikest, toimub järgmine koosolek samas kohas kell 19:15.”
    Ja meil said sel moel isegi juhatused valitud ja kõik olulised otsused tehtud. See oli küll ligi 10 aastat tagasi, võibolla on vahepeal nõuded karmimaks läinud.

  7. lipelgas ütleb:

    hmhh, meil ei ole selliseid probleeme olnud niikaua, kui mina mäletan. ükskord üritasid mingid dissidendid rahvaalgatuse korras nõuda sünkroontõlget. selle peale leiti kohe publikumist üks manja, kellel paluti irduda koos tõlget vajava seltskonnaga tagaritta ja tõlkida. peale kolmandat lauset said kõik äkki eesti keelest aru. (peaks vist selle miski uuendusliku keeleõppemetoodikana ära patenteerima).
    otsuseid võetakse vastu igal koosolekul. eelmisel aastal, kui tekkis esimest korda vajadus võtta laenu, tegime tõhusa ettevalmistuse. tegime arvutused, et millal saab remonttöid alustada ilma laenuta (enamik meist sel ajal enam ei elaks) ja kui palju need siis maksma läheks (neil, kes elaks, ei oleks nii palju raha) ja kuidas kulgeks elu koos laenuga (ilus elu hakkab kohe!). kutsusime ka ühe kihutuskõneleja (ühe teise kü esimees). kui esialgu olid inimesed nõus maksma remondifondi 4 krooni asemel 6 krooni m2-lt, siis peale kõnet olid pensionärid valmis maksma 12 (loe: kaksteist). mina nii paljuga nõus ei olnud. igatahes, laen sai võetud ja tööd tehtud ja ilus elu muudkui kestab. ma kardan, et järgmisel aastal ei ole meil enam midagi remontida või ehitada…

  8. Mutt ütleb:

    Kaja, nüüd on minu teada nõue, et kahe koosoleku vahele peab jääma vähemalt nädal aega. (Meil igatahes esinaine niimoodi ütles ja nädalakese vahet pidas kahel koosolekul.)

    Eesti keele nõudmisega on kehvad lood, kuna peale minu tuleb tavaliselt veel üks eesti neiu kohale ja ülejäänud ~10 on venelased, osad suisa umbkeelsed ehk siis kui ma olen kah sõna vahele poetanud, siis osadele tõlgivad kõrvalt “sõbranned” minu jutu kiirelt ära. Ikaldus suhteliselt…

  9. Viiu ütleb:

    Kontrollige hoolikalt põhikirju ja kodukord-lepinguid, need võivad olla erinevatel ühistutel väikeste nüanssidega. Ehkki majandusministeerium andis omal ajal välja tüüppõhikirja, olen näinud isegi ühelehelist (nimi on Viiul teada!)

    Nii nagu see koosolekute kord teil seal kirjas on (ise ju kunagi hääletasite!), nii peategi toimima. Paber maksab!

    Põhikirja muutmine on muide jubedamalt tülikas protseduur, aga kui vaja, tuleb teha.Ainult see nõuab järjekordset koosolekut õige kvoorumiga, nii et nõiaring.

    Mulle ütles üks inimene, kes aastaid töötas nelja kortermaja (60, 70 ja 2×80)ühistute esimehena, et see peab küll surmahäda olema, sest siis te alles kuulete TÕELIST vene mammide laata.

    Nii et katsuge praegu olemasolevate dokumentidega hakkama saada ja neid kõige hullemaid sinna aegajalt ninapidi sisse toppida.

    Jõudu kõigile murelikele!!!

  10. Rain ütleb:

    Korteriühistu asju võib ka väga mõnusalt ajada, mugavuse eest peab muidugi veidi maksma.

Kommenteeri: