Rahvusvaheline seagripi vandenÔu

11.01.2010 @ 8:12:35 | Aarne Toompark | 10 kommentaari

Ajukepp keelatudNĂŒĂŒd, kus on selgunud, et kallilt ostetud seagripi vaktsiini keegi nagu eriti ei tahagi, tuleb kiirelt uus paanika korraldada. NĂŒĂŒd levitame uudiseid, et varsti tuleb uus gripipuhang et vaktsiini ikka maha mĂŒĂŒa saaks.

Mina usun ravimifirmade ĂŒlemaailmsesse vandenĂ”usse ja seda, et kogu ilm nende kĂ€pa all on. Seda on lihtne tĂ”estada paari nĂ€ite varal. Vaata, millise firma pastakaga su perearst kirjutab? Millise firma kalender tal seinas- ja milline lauakate? Milliste logodega on tema mĂ€rkmepaber ja stendil hoiatused ning Ă”petused patsientidele? Peale seda vaata, mis firma rohu ta sulle vĂ€lja kirjutab. Samu asju vĂ”id jĂ€lgida apteegis, kui lĂ€hed sinna nĂ€iteks lihtsat kĂŒlmetusravimit otsima.

Perearst ja apteeker on muidugi vĂ€ikesed tegijad. Suured ravimifirmad mĂ”jutavad valitsusi ja meediat nii, et need ise kah aru ei saa, et nad firma mĂŒĂŒgitööle kaasa aitavad.

Minu usku vandenĂ”usse aga kinnitavad ka need kuuldused, mis rÀÀgivad, et seagripivaktsiin oli enne patenteeritud, kui esimesed haigusjuhtumid registreeriti. Ravimifirmade kĂ€ivete ja mahtude juures on tĂ€itsa usutav, et ĂŒhes laboris valmistavad nad ravimit ja teises mingit sodi, mis selle haiguse esile kutsub. Kui mĂ”ni niisugune “sodi“ vĂ€ga hĂ€sti ei tööta, siis tuleb lihtsalt paanikat kĂŒlvata et ravimit ikka ostetaks. Pealegi, paanikakĂŒlvamine on oluliselt seaduslikum ja humaansem kui mĂŒrgitamine. :)

Eestis on praeguse seisuga seagrippi surnud 13 inimest. Tulekahjudes on hukkunuid vĂ€hemalt 10. LiiklusĂ”nnetustes kannatanuid ei jĂ”ua keegi ĂŒle lugeda. Mulle tundub, et ega see seagripp muu eluga vĂ”rreldes ikka vĂ€ga tĂ”sine asi ei ole.

Ma ei ole mingi tulihingeline vandenĂ”uteoreetik vĂ”i vaktsineerimisvastane aga praegusel juhul tundub mulle kĂŒll, et kisa on rohkem kui villa. Ühtegi linki ma siia lisada ei viitsi sest igas vĂ€ljaandes ilmub iga pĂ€ev paar lugu, mis meid vaktsineerimisele suunamiseks hirmutada pĂŒĂŒavad.

  1. 10 kommentaari postitusele "Rahvusvaheline seagripi vandenÔu"

  2. Seagripi vaktsiin sai patendi aastal 2007. Tegemist on linnugripi vaktsiiniga, millele on lisatud lihtsalt paar komponenti juurde. Kui keegi veel mĂ€letab toda linnugripi fiaskot…

    kirjutas Celtic 11.01.2010 @ 9:13

  3. Kuigi kliimasoojenemise juttude valguses tekkis ka minul vandenÔuteooriaid seagripi suhtes, siis pisuke uurimustöö kaldub neid ikkagi hajutama.

    Seagripp on teadlastele tuntud juba aastast 1918 (mil see ilmselt inimestelt sigadele kandus) ja 70-ndatest saadik on mitmeid piiratud haiguspuhanguid olnud ka inimeste seas. 1998 oli esimene laiaulatuslik levik PĂ”hja-Ameerika sigade hulgas, kus levis viiruse vorm, mis oli kombinatsioon inimese-, sea- ja linnugripist ja oli vĂ”imeline nakatama neid kĂ”iki liike (selgus, et siga on selline vastuvĂ”tlik loom, kus kĂ”ik kolm erinevat gripiviirust saavad kokku, et omavahel geene vahetada, tekitades niiviisi ohtlikke alamtĂŒĂŒpe).

    Seesama viirus, mis 1998 sigadel levis, moodustab 6/8 praeguse pandeemia haigusjuhtudest. (allikas: wikipedia)

    Seega on olnud peaaegu sajand ĂŒldiselt seagripiga tutvuda ja 11 aastat konkreetse viiruse vaktsiini vĂ€lja töötada, mis oli seda lihtsam ilmselt, kuna on sarnane inimese- ja linnugripile, milledele olid juba vaktsiinid olemas.

    Hoopis olulisemad numbrid on aga nakatumise ja suremuse mÀÀrad: kui linnugripp leviks nii hÀsti, kui seagripp, oleks meil Eestiski ca 70 surmajuhtumit vÔi rohkem (isiklik arvutuskÀik), kuna rahvusvaheliselt kinnitatud 447 linnugripi haigusjuhust on surnud 236 ehk 58% (http://bit.ly/5Vk4zr), vÔrrelduna seagripi ca 1% suremusega (http://bit.ly/62OvoH).

    Õnneks linnugripp levib inimeselt-inimesele oluliselt halvemini kui seagripp.

    Seega tĂ”esti – hoidugem paanikast, kuid otseselt pole ka alust vandenĂ”uteooriaks.

    kirjutas Laas 11.01.2010 @ 10:08

  4. Seagripi vÔttis minu perearst ilusti kokku: gripp nagu gripp ikka, lihtsalt levib teine imehÀsti. Kuna elan maal ja inimestest eemal, ei nÀinud ta mingit pÔhjust mingiks vaktsiiniks. KÀsi tuleb korralikult ja tihti pesta.

    Haige on lihtsalt see eestlaste hĂ€daldamine ja soigumine, et ĂŒkskĂ”ik kuidas on, ei ole hĂ€sti. Meedia poolt loodud paanikale kaasa haukumine ja nĂŒĂŒd ootuspĂ€rane valitsuse parastamine. Massid on lihtsasti manipuleeritavad!

    TÔsiasi on see, et iga ilmaga töötavad sektorid on tervishoid/farmaatsia ja sÔjandus. Neil on turgu iga valitsusega, igasuguse majandusseisuga ja hoiavad selle tÔttu ka valitsustel-meedial munad tugevalt peos.

    MÔlemast neist tuleb kindlasti ka palju head aga hoiatused Eisenhoweri military-industrial complex kÔnest kehtivad samuti.

    kirjutas Martin 11.01.2010 @ 10:20

  5. Ma ju lubasin, et ma linke ei pane, aga olukord on muutunud. NĂŒĂŒd kirjutatakse sellest, et ravimifirmad on salakavalad, juba ka ajalehes: ENPA kahtlustab ravimitootjaid valepandeemias.

    kirjutas Aarne 11.01.2010 @ 10:24

  6. Kesse ikka koera saba kergitab kui mitte koer ise:
    http://vaatenurk.wordpress.com/category/tervishoid-ja-meditsiin/

    VĂ€ike kronoloogia selle maania kohta mida meedia levitas, kaasa arvatud ravimitootjate rahaahnusest.

    Teine kronoloogia on saadaval siin:

    Alguses on veidi paranoiat, ent lÔpus lÀheb jutt asiseks.

    kirjutas Celtic 11.01.2010 @ 11:00

  7. Aarnega 100% nĂ”us! Kusagilt jĂ€i silma (kahjuks ei mĂ€leta allikat), et seda praegu reklaamitavat vaktsiini olevat vĂ€lja töötama hakatud juba aastal 2005. No tere-tore! Keegi selgeltnĂ€gija ĂŒtles, et nelja aasta pĂ€rast tuleb uut tĂŒĂŒpi gripiviirus? On ikka vandenĂ”u moodi kĂŒll!
    Vaktsiinid aitavat ainult sel juhul, kui neid sĂŒstitakse kaks nĂ€dalat enne viiruse saamist.
    Inimesed – Ă€rge paanitsege ega raisake raha!

    kirjutas Viiu 11.01.2010 @ 12:04

  8. Minu teada on otseselt seagrippi vĂ”i sellega kaasnevatesse tĂŒsistustesse surnud vaid kaks vĂ”i kolm inimest. ÜlejÀÀnutel leiti seda kehast — ma olen ĂŒsna kindel, et kui otsida lahkamisel grippi auto alla jÀÀnud inimeste kehadest vĂ”i tulekahju ohvritest, siis leitaks seda umbes samas suhtarvus mis “gripisurmadegi” puhul.

    Siin on mĂ”tlemiseks veel niipalju, et pea iga aasta on gripisurmasi olnud paar vĂ”i kolm tĂŒkki, kuid mitte ĂŒhelgi aastal ei ole muudesse haigustesse surnute kehadest eraldi grippi otsitud. Gripp on oma olemuselt haigus, mille kandjateks on ĂŒhel vĂ”i teisel hetkel rĂ”huv enamus inimesi — lihtsalt haigestuvad vaid mĂ”ned ĂŒksikud.

    kirjutas Pronto 11.01.2010 @ 14:00

  9. Mis puutub perearsti vÀljakirjutatavasse rohtu, siis juba mÔnda aega ei tohi konkreetset ravimit vÀlja kirjutada, vaid ainult toimeaine.

    kirjutas Gert 11.01.2010 @ 15:35

  10. ĂŒtle mulle, kes on mu perearst ja ma lĂ€hen ning vaatan, mis pastakaga ta kirjutab ja mis kalender tal seinas on (kahjuks ei saa seda asendada meie orhideekalendriga, sest see on juba otsas).
    tegelt see asi nĂŒĂŒd nii hull ka ei ole, ma olen oma perarstiga korda kolm ka kohtunud. ĂŒkskord kirjutas ta vĂ€lja surmatunnistuse (Ă”nneks mitte mulle), ĂŒkskord tunnistas, et minu vanuses vĂ”iks mĂ”ne haiguse ikka leida. kolmas kord oli tal natuke mĂ”ttetööd ka, aga nii see kui ka tĂ”bi lĂ€ksid ise ĂŒle.
    aga minu pealt jÀÀvad ravimifirmad kĂŒll nĂ€lga ja soovitan seda ka teistele, kellel just mingit vĂ€ga erilist pĂ”hjust ei ole oma naha nĂ”elumist armastada.

    kirjutas lipelgas 13.01.2010 @ 19:40

  11. Ma pole oma perearsti kah vÀga ammu nÀinud ja ma ei tea, kuidas tÀnapÀeval nende retseptidega on ja mida sinna kirjutatakse.

    Lipelgas, ma vÔin sulle ise diagnoosi Àra panna aga seda teeme siis, kui pÀriselus kohtume. :)

    kirjutas Aarne 13.01.2010 @ 20:13

Kommenteeri postitust