Miks sa oled pedofiili sõber?

MõistatusOn asju, mis peaksid minu meelest sõpruse päeva pealt lõpetama. Üks nendest on see, kui selgub, et su sõber on pedofiil.

Kui vaadata näiteks viimase aja ühe kuulsama pedofiili Facebooki kontot siis on näha, et tal on seal 49 sõpra. Linkedin’is on tal 82 kontakti.

Ma ei saa aru, miks? Kas need inimesed on kohe teadlikult pedofiili sõbrad? Kas nad ei taha lihtsalt enda sõprade numbrit vähendada? Miks?

Teisest küljest, õige sõber on sõber ja toetab sind ka ka siis, kui sul on raske. Minu meelest peaks mõnel puhul siiski erandi tegema. Mitte keegi, välja arvatud erialaspetsialistid, ei peaks pedofiili toetama.

Käesolevaga kutsun kõiki üles suhtluskeskkondades ja ka mujal pedofiilidega sõprust lõpetama!

Sildid , , ,
11 comments on “Miks sa oled pedofiili sõber?
  1. Kaja ütleb:

    Tõenäoliselt enamik inimesi lihtsalt ei mäleta, kellega nad suhtluskekkondades “sõbrad” on :)

  2. madis_l ütleb:

    Ma ei tunne kõnealust isikut ja ei arva suurmat sotsiaalvõrgustike kaudu sõbraks olemisest, aga eks tõelised sõbrad selguvadki sellistes ekstreemsemates olukordades.

  3. Henrik Aavik ütleb:

    Sa siis pakud välja, et ükski täiskasvanu ei tohiks pedofiiliga suhelda?

  4. Henrik Aavik ütleb:

    Ja veel! Mulle ei meeldi isegi päriselus silma teha, aga see mu avatar siin kommentaaride juures teeb pidevalt silma. Kas ma seda kuidagi vahetada ka saan? Teistel on ontlikud pildid, a mul mingi kahtlane signaal :)

  5. Henrik Aavik ütleb:

    NO ja kui ma juba kirjutama hakkasin… ma ikka pooldan arvamust, et pedofiilia on haigus ja ka ravitav. Ma ei ole mingi spets, aga ma nagu olen teemat jälginud ja kuskilt ei paista välja, et neid keegi väga raviks. Tõdetakse vaid, et ei saa ravida. “panime vangi, mitu aastat istus, aga terveks ei saanud, ravimatu pervo”.

    Kui mul oleks sõber pedofiil, siis ma arvan, et ma ei kustutaks teda oma feissbuukist.

    Ja see jutt siin ei puuduta Hansoni-Meola keissi, kes titaseksi äri ajasid. St KUI ajasid, siis nad on ikka kurjategijad. Narkoäri kuritegu, narkomaan haige. Pedoäri pikalt vangi, pedofiil ravile.

  6. Aarne ütleb:

    Minu meelest on pedofiilia puhul igasugust tolerantsust liiga palju ja seda peaks vähendama. Kui saab ravida, siis ravitagu. Kui ravida ei saa, siis pandagu kinnimaija.

    Avatar tuleb kommenteerimisel kasutatud e-maili põhjal Gravatar.com lehelt. Kui su aadress pole seal registreeritud, siis genereeritakse sulle meiliaadressist pilt. Niisiis, registreeri oma aadress ära ja saad täpselt niisuguse pildi, nagu ise tahad. See pilt töötab kõigil lehtedel, kus Gravataride tugi olemas on. Kunagi kirjutasin sellest postituse Lisasin blogile Gravataride toe.

  7. Henrik Aavik ütleb:

    No nii ju ongi, et kinnimajja. Lihtsalt seal majas saab tähtaeg täis ja härrad asuvad taas tavaellu. Ainult selle vahega, et täiskasvanud inimesed ei taha nendega enam suhelda.

  8. madis_l ütleb:

    Just nimelt, oleks väga halb ka kõigile teistele kui nende inimeste sõbrad ära kaovad. Just need sõbrad peavadki hoolitsema, et haigus välja ei lööks ja sel eesmärgil oma vana sõbra kogu vabama aja ära sisustama.

  9. Sipsik ütleb:

    Mina olen Aarnega nõus – päris kindlasti mängib siin rolle ka fakt, et mul on laps. Lapseealine laps. Pedofiile on püütud ravida kõikjal. Üldiselt edutult, sest abi saavad vaid need, kes ise väga tahavad. Enamasti vist on need inimesed ka ise, omal initsiatiivil, abi otsinud. Sellised, kes aastaid – pealegi abikaasade ja sõprade-tuttavate toel – oma hälvet viljelevad, on teinud teadliku valiku.

    Miks neid üldse välja lubatakse vanglatest-haiglatest, on arusaamatu. Lapse õigus turvalisele elule ei saa ju olla vähemtähtis pedofiili õigusest teine, kolmas, viies ja sajaviiekümnes kord “proovida” ning iga katse käigus kellegi elu jäädavalt hävitada.

  10. Peeter Marvet ütleb:

    @kajaga nõus – olen karulooma seosed nillinud vältimaks sattumist igast oletus-listidesse … aga võttes arvesse keskkondade arvu leiab keegi kusagilt ikka mu nimekirjast ja oletab midaiganes.

    miska soovitaksin mentaalselt kastreerida kõik, kes miskis keskkonnas friendimist -ja eriti de-friendimise puudumist – mingi tõsise näitajana võtavad (twitteris olin ma muideks eelviimane blokkija, arvatagu sellest mida tahes)

    AGA probleem on minu jaoks hoopis mujal – kas süüdistatule anti võimalus/soovitus oma profiilid sulgeda? või kas see peaks kuuluma samasse potti kinnise kohtuprotsessiga, tõsi mitte asjassepuutuvate vaid asjassepuutumatute kodanike kaitseks? AKI asi peaks olema nuhelda selliste suhete “aktiivset avalikustamist” (vrd netist leitav artikkel ja raamatukogus loetav artikkel paberlehest) ja mitteametliku kommentaari kohaselt kohtu alla antutele ka see ka võimaldatavat – aga ma väga tahaks teada kuidas see reaalsuses välja näeb. või et kas sellise juhtumi puhul võinuks seda teha politsei/proks, kes ilmselt oli endale saanud kõikvõimalikud ligipääsud.

  11. Wr ütleb:

    Kui sõpruse likvideerimine tähendab vaid küsimust, kas klõpsida või mitte klõpsida nupul “Delete Contact”, siis ei olegi tegu sõprusega. Lastagu minna ja klõpsitagu ennast pseudosidemeist priiks, palun väga. Orkuti, Facebooki jm selline sõprus ei tähenda reeglina midagi, seda ei tasu segi ajada päris elu sõprusega.

    Päris elus peaks ikka igaüks ise vaatama, mis põhjusel ta sõprusest lahti ütleb. Minu meelest ei tohiks sõprus küsida sellest, mida “oleks õige teha” või “mida ühiskond arvab”. Sõprus on kahe inimese vaheline isiklik asi, ja selleks see ka jäägu. Mõni sõber kaob niisamagi, selleks pole pedofiiliat vaja.

    Ega mul pole ka teadaolevalt üthki sõpra, kes pedofiiliaga tegeleks – võib-olla ma siis räägiks teist juttu. Aga seni, kuni puudub isiklik side teemaga, tuleks hoiduda teistele ette kirjutamisest, mida nad peaksid oma sõprusega tegema.

Kommenteeri: