Miks eestlased endale asju “muretsevad”

28.07.2009 @ 8:21:04 | Aarne Toompark | 12 kommentaari

KaameraSellest on mitmel pool rÀÀgitud, et eesti keele eripÀraks on see, et eestlased "muretsevad" asju, lapsi, jne.

NĂ€ited:

  • Muretsesime endale uue teleka.
  • JĂŒri ja Mari muretsesid lapse.
  • Nad muretsesid endale LasnamĂ€ele uue korteri.
  • Jne.

Millest see imelik asi tuleb?

Ma mÔtlesin selle just vÀlja ja innustust andsid mitmed ja mitmed nÔuka-aja teemalised postitused.

Asjade "muretsemine" ongi nÔuka ajast pÀrit. Kui mujal maailas inimesed lÀksid poodi ja ostsid endale asju, siis NSVL viljastavates tingimustes oli asju vaja tihtipeale just "muretseda" sest ostmise vÔimalust lihtsalt polnud.

On ju loogiline ja kaval mÔtlemine minu poolt
?

Kui ĂŒhe keeleprobleemi lahendasin Ă€ra, siis tekkis kohe jĂ€rgmine: "vĂ€lja printimine".

Kas see tÀhendab

  • printerist vĂ€lja
  • arvutist vĂ€lja, st tulemus oleks materiaalne, mitte bitid ja baidid
  • vĂ”i midagi hoopis muud?

Kaldun rohkem selle bitide materialiseerimise poole aga kindlat vastust ei tea.

  1. 12 kommentaari postitusele "Miks eestlased endale asju “muretsevad”"

  2. naljavend! nÔuka-ajal kombineeriti, organiseeriti ja mahitati endale asju ja muudki.muretseti aga siis, kui ei osatud olla suur kombinaator :)

    juba minu 1904. a. syndinud vanaema kasutas aga seda muretsemis-sĂ”na ilmselt lapsest saati (te vĂ”iksite mulle pĂ”llulapi/suurema kirjutuslaua/ lambavilla …muretseda !)
    nÀib et asjade hankimise muretsemiseks kujunemise juured on kuskil sygavamal
    —————————————-
    Mul on jÀÀnud mulje, et igasuguste nÀhtuste pÔhjustena nÀevad nÔuka-aegsed ja suts hilisemad nii, nagu poleks enne suurt sotsrev-i elu olnudki :)

    kirjutas zeeta 28.07.2009 @ 10:47

  3. Mina pole nÔukaaja inimene, aga ma pigem olen kuulnud vanaema ja teiste selliste vanade iniemste kÀest sÔna muretsema. Ema ja temavanused vÀga ei kasuta seda sÔna.
    Ehk siis tÔesti juures kuskil eesti eelmise iseseisvuse aegses perioodis?

    Paras uurimine keeleteadlastele ;)

    kirjutas Allar 28.07.2009 @ 11:23

  4. Asjade muretsemine tÀhendas suur muret, sest hanked olid seostud suure mure ja vaevaga.
    Ja kui see “murelaps” siis Ă€ra oli muretsetud, siis oli mure ehk suuremgi, sest tuli taluda teiste kadedust ja ka muret selle asja sĂ€ilimise pĂ€rast, sest neid, kes seda “Ă€ra hiivata”soovisid oli samuti mitmeid.
    Ja asjade muretsemiseks vajalik töö ja vaev oli samuti muret tĂ€is, sest teisipidi see Tammsaare stiilis “armastus” ei saanudki tulla.
    Ikka lÀbi töö, vaeva ja mure :)

    kirjutas Indrek 28.07.2009 @ 11:30

  5. Ma ise olen sĂŒndinud 70’ndate alguse poole ja olen seda vĂ€ljendit kuulnud pigem just nende suust, kes esimese vabariigi ajal veel ööd ega mĂŒtsi ei jaganud vĂ”i keda siis veel polnudki. Minu eakaaslased kipuvad pigem jah ostma mitte muretsema.

    Ja see “vĂ€lja printimise” asi on ikka veel hingel…

    kirjutas Aarne 28.07.2009 @ 11:45

  6. “VĂ€lja printimisega” on lihtne lugu…

    Dokument on arvuti sees. NĂ€ed? Ja nĂŒĂŒd prindime ta arvutist vĂ€lja. NĂ€ed? Katsu, kui ei usu :)

    “… setting printout mode, sending *.doc to printer, printing out…”

    kirjutas Indrek 28.07.2009 @ 13:09

  7. “test matemaatikaĂŒlesanneta kohta arvutil” – “arvuti” tĂ€hendab nĂŒĂŒd kalkulaatorit vĂ”i nn PCd?

    kirjutas AnÔn 28.07.2009 @ 13:59

  8. Printida saab arvuti “sisse” ka. PDF jms dokumentide loomine lĂ€bi virtuaalse printeri etc.

    kirjutas Allar 28.07.2009 @ 13:59

  9. Kas pole mitte nii, et arvuti on kompuuter ja kalkulaator on see, mis taskusse lÀheb?

    Sisseprintimise kĂŒsimusega tegelen ma nĂ”ni teine kord.

    :)

    kirjutas Aarne 28.07.2009 @ 17:09

  10. Tuletan siinkohas ka meelde, et on olemas selline puuvili nagu murel. Murel on selle vilja nimi sellepÀrast, et kÔigepealt tuleb murelid kusagilt muretseda ja pÀrast tuleb muretseda selle pÀrast, et lahtise kÔhuga lÀhima vÀljakÀiguni jÔuaks.

    Kalambuur!

    kirjutas Pronto 28.07.2009 @ 21:10

  11. Olen NĂ”ukogude-aegne laps. Mure oli alati vĂ€ga suur, kui oli tulemas mĂ”ni sĂŒnnipĂ€ev, jĂ”ulud vĂ”i uusaasta. Kust mida MURETSEDA! Eks kuidagi sain hakkama, aga vaeva nĂ”udis see kĂ”vasti. Mina elasin veel suhteliselt hĂ€sti, kuna ristiema oli kaubandustöötaja, tema kĂ€est sai aegajalt (mitte alati, kui vaja), kilo viinereid, jupikesed suitsuvorsti ja sinki. Tordi ja kringli ka. Aga lapsele 8.mĂ€rtsiks lillede muretsemine oli juba tĂ”eline katsumus (punane pĂŒha ju!).

    Eks sealt see sÔna MURETSEMA.

    Arvan, et Aarnel on Ă”igus – see 50 aastat NĂ”ukogude okupatsiooni jĂ€tti ikka tĂ”sise jĂ€lje meie teadvusse ja keelekasutusse.

    kirjutas viiu 29.07.2009 @ 14:22

  12. Ärge muretsega, hakage elama!

    kirjutas viiu 29.07.2009 @ 14:33

  13. Huvitab, kui vana ja mis haridusega Zeeta on.

    kirjutas viiu 29.07.2009 @ 16:29

Kommenteeri postitust