Loodus ja kultuuripÀrand kokku

23.04.2010 @ 8:12:54 | Aarne Toompark | 7 kommentaari

Peatuse kohtLugesin Facebookist Celticu kommentaari Delfi artiklile meie pÔhiseaduse muutmise kohta. Talle see ei meeldinud ja ta arvas, et Àkki me peame muudatuse jÔustumisel kaitsma ka okupantide folkloori, et Eesti on pÔline Vene ala ja venelased on meie vabastajad.

Kahjuks pean temaga vĂ€hemalt osaliselt nĂ”us olema, on kahtlasevĂ”itu parandus kĂŒll.

EelnÔuga saab tutvuda riigikogu.ee lehel ja asja sisuks on lisada paragrahvile 53 niisugune lause

“IgaĂŒks on kohustatud hoidma nii eesti kui teiste rahvaste kultuuripĂ€randit. Riik ja omavalitsused toetavad kultuurivÀÀrtuste ennistamist ja kaitsmist.”

Praeguses kehtivas pĂ”hiseaduses ĂŒtleb §53 niimoodi:

§ 53. IgaĂŒks on kohustatud sÀÀstma elu- ja looduskeskkonda ning hĂŒvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. HĂŒvitamise korra sĂ€testab seadus.

Kui me nĂŒĂŒd lisame sinna vĂ”i ĂŒks kĂ”ik kuhu mujale eelpool toodud lause, siis vĂ”ib kĂŒll nii moodi tunduda, et teiste pĂ€rand on kuidagi sama hea, kui meie endi oma.

Kindlaks lahenduseks oleks pĂ”hiseaduse esimesele peatĂŒkile lisada punkt, kus on selgelt kirjas, et eestlased on siinmail kĂ”ige tĂ€htsamad ja hoolitsevad teiste eest siis, kui ressurssi ĂŒle jÀÀb. See, et me neile liiga ei taha teha, on PĂ”hiseaduses niigi kirjas.

  1. 7 kommentaari postitusele "Loodus ja kultuuripÀrand kokku"

  2. Usutavasti on silmas peetud kÀega katsutavat ja hambaga proovitavat kultuuripÀrandit, et me poleks kui need, kes meie kultuuripÀrandit on hÀvitanud.

    Sellises lahtises sÔnastuses annab aga antud punkti vÀÀnata kuidas tahes.

    Õnneks pole aga asi nii hull, sest meie PĂ”hiseadus on nii ehk naa sobilik nĂŒĂŒd ainult peldikupaberiks, kui sedagi. SĂŒĂŒdi ikka seesama euroliit, mille alusel loodud EU PĂ”hiseaduse ehk Lissaboni lepe, millele ka meie oma poolthÀÀle antsime, on ĂŒlimuslik kohalike omavalitsuste pĂ”hiseadustega vĂ”rreldes.

    kirjutas Celtic 23.04.2010 @ 8:23

  3. Aarne, aga Eesti pÀrandit ju peaaegu et polegi. Eesti on olemas olnud ju hÀdised ~20 + ~20 aastat.. enne seda ja vahepeal tekkunid kultuuripÀrandid (sealhulgas nt ehitised) on kÔik kellegi teise omand algselt olnud..

    kirjutas BC 23.04.2010 @ 8:33

  4. Indrek… siin sa eksid. KultuuripĂ€rand on meil mĂ€rksa vanem kui millegipĂ€rast tunnistada tahetakse. Meie tavad ja kombed, meie hiiepaigad ja pĂŒhad allikad, kĂ”ik see moodustab meie isikliku kultuuripĂ€randi. Ega meil polegi savipotte ja tuhaurn, mida peab muuseumis akna taga hoidma. Meie pĂ€rand on meie kĂ”rval ja elab koos meiega. Ta on nii tavapĂ€rane osa meie elust, et me ei oskagi teda vÀÀrtustada. Samas aga peaks, sest kui ĂŒhel hetkel see kĂ”ik kaob, on juba hilja.

    kirjutas Celtic 23.04.2010 @ 8:41

  5. Pole sugugi kindel, kas antud kĂŒsimuse lahendamine vajab pĂ”hiseaduse kallale minemist. Sisuliselt aga vĂ”ib seda ka Ă”igeks mĂ”ista. Kui mina nĂ€ituseks tahaksin kodulinnas Kalevipoja vennasteose Kalvela koostaja Elias Lönnroti sĂŒnniaastapĂ€eval 28. veebruaril vastava ĂŒrituse korraldada ja keegi tahaks seda takistada, oleksin kuri kĂŒll. Mulle siiski tundub, et mu Ă”igus kalevalapĂ€eva avalikult tĂ€histada on juba niigi pĂ”hiseaduse ja teiste Eesti seaduste kaitse all.

    kirjutas Larko 23.04.2010 @ 19:30

  6. BC, Kaerajaan ja laulupidu?

    Larko, ma olen sinuga nÔus, et sul peaks see vabadus olema aga ma ei taha, et seadus kohustaks mind koos sinuga sellel pÀeval koos Ôlut jooma. Ma teeks seda ka ilma seaduseta.

    kirjutas Aarne 24.04.2010 @ 9:31

  7. Sinuga joon hea meelega Ôlut igal ajal kui see meile mÔlemale sobib ja meelepÀrane on :-)

    Ei jaksa nĂŒĂŒd pĂ”hiseadust lĂ€bi tuhlata, kuid mul on arusaam, et kehtiva redaktsiooni kohaselt on Eesti kodanikel juba niigi kohustus pĂ”hiseaduses garanteerituid pĂ”hi- ja inimĂ”iguseid kaitsta. Seega ei vaja kalevalapĂ€ev enam tĂ€iendavat kaitset.

    kirjutas Larko 26.04.2010 @ 13:54

  8. Laulupidu ei ole eestlaste originaalsus.
    Parandus vĂ”tab omavastutuse raames kahju hĂŒvitamise kohustust vĂ€iksemaks, kui selles osas just mingit uut seadusetĂ€iendust sisse ei viida, mis sĂ€testaks, et kohustuse rikkumisel ka mingeid meetmeid rakendatakse. Muidu on neid kohustavaid norme nĂ€htud kĂŒll ja kĂŒll, kasvĂ”i korruptsioonivastase teavitamiskohustusena, millest kĂ”ik rÔÔmsalt ĂŒle lasevad.

    kirjutas Robin 29.04.2010 @ 10:20

Kommenteeri postitust