EGNOS ei ole imeravim

EGNOS logoMitmest kohast saab lugeda uudiseid, et 1. oktoobril käivitati EGNOS (European Geostationary Navigation Overlay Service) navigatsioonisüsteem. Kuna tihti pole kirjutajate ja/või tõlkijate puhul tegemist asjatundjatega, siis sisaldavad need jutud palju ebatäpsusi.

Kõige hullema jutu leidsin Delfist: GPS - navigatsioonisüsteem sai täpsema konkurendi (sealt ka edaspidised tsitaadid). Nemad polnud kohe üldse viitsinud kodutööd teha.

Kuidas EGNOS (European Geostationary Navigation Overlay Service) töötab?

40 maapealset jaama võtavad vastu signaali GPS satelliitidelt.

Kuna jaamade koordinaadid on täpselt teada, siis on võimalik määrata hetke GPS signaali viga.

Vea suurus saadetakse nelja kontrollkeskuste kaudu kolmele satelliidile, mis omakorda edastavad selle lõppkasutaja vastuvõtjale.

Nii saabki lõppkasutaja parema täpsuse kui ainult GPS’i kasutades.

Esiteks on viga juba pealkirjas. EGNOS täiendab GPS süsteemi, mitte ei ole selle konkurent, ilma GPS’ita ei oleks EGNOS kasutatav. Täiendamine seisneb selles, et maapealsed jaamad edastavad GPS’i vea suuruse oma satelliitide kaudu vastuvõtjale (lõppkasutajale) ning parandavad selle läbi kasutaja täpsust.

1. oktoobril käivitati Euroopa Liidu Galileo satelliitnavigatsioonisüsteemi esimene tase, mis katab suuremat osa euroliidu kahekümne seitsmest riigist.

EGNOS ei ole GALILEO osa ja tegeleb ainult GPS satelliitide infoga. GALILEO on täiesti iseseisev satelliitnavigatsiooni süsteem. Nagu mu blogi tähelepanelik lugeja teab, et hetkel on orbiidil 2 GALILEO satelliiti st. reaalselt neist veel mingit kasu pole.

EGNOS-i maapealsed jaamad kombineerivad omavahel USA GPS-satelliitide ja Galileo-satelliitide andmeid, mille tulemusena pakutakse teenust täpsusega kaks meetrit. Võrdluseks, GPS positsioneerimise täpsuseks on viisteist kuni kakskümmend meetrit.

Maapealsed jaamad kombineerivad GPS satelliitidelt saadavad andmed ja jaama enda täpse asukoha.

Vähegi normaalsetes tingimustes on GPS’i täpsus 3-5 meetrit. Tihtipeale on tulemus paremgi ja seda ilma igasuguse lisakorrektsioonita. Auto armatuurlaual olev navigaator ei ole tegelikult "normaalsetes" tingimustes aga tema jaoks ei ole ka täpsus nii oluline.

See 20m jutt on pärit sellest ajast, kui GPS satelliite oli vähe ja läheb ühte patta tuntud eksiarvamusega, et GPS süsteem koosneb 24 satelliidist. Praegu on GPS süsteemis 30 töökorras satelliiti ja täpsus on oluliselt parem.

* * *

Postituse pealkirja juurde tagasi tulles, peab siiski ütlema, et EGNOS ei ole mingi imeravim, mis su navigaatori kohe täpsemalt tööle paneb. EGNOS'e kosmosesegment koosneb kolmest geostatsionaarsest satelliidist, st kasutaja jaoks paistavad need alati ühest ja samast kohast. Kui su vastuvõtja enne neid satelliite ei näinud (satelliidid paiknevad Eestist vaadatuna suhteliselt horisondi lähedal), siis ei näe ta neid ka peale 1. oktoobrit.

Pealegi, need satelliidid on seal üleval ja töökorras olnud juba aastaid (alates ~2005) kuid alles nüüd sertifitseeriti see kasutamiseks lennunduses ja teistes ohutus-kriitilistes valdkondades. Just selles sertifitseerimises ongi uudise kõige tähtsam osa - enne ei saanud niisugustes kohtades EGNOS't kasutada.

Selleks, et su süda rahul oleks, vali endale GPS vastuvõtjat või -navigaatorit ostes niisugune mudel, millel on WAAS (Wide Area Augmentation System - USA analoogne süsteem) / EGNOS tugi. Mõnikord võib WAAS / EGNOS toe olemasolu tähistada ka lihtsalt lühend SBAS (Satellite Based Augmentation System). Võib-olla käid sina, erinevalt minust, niisugustes kohtades, kus EGNOS satelliidid väga hästi ära paistavad ja neist palju kasu on.

Rohkem on asjast aru saanud 3DNews ja Arvutimaailm.

Originaalinfoallikad: EU (eesti keeles), ESA 1 & 2, WikiPedia.

Tagged with: , , , , , ,
3 comments on “EGNOS ei ole imeravim
  1. Toivo says:

    Aarne, kas ma võin sinu artiklit 3dnews lehel kommetaarina kasutada?

  2. Dotmrt says:

    Mõtlesingi eile erinevatest kohtadest sarnast uudist lugedes, et midagi on mäda. Eriti ei saanud ma aru sellest, kui kusagil mainiti, et “nüüd on GPS 2 meetrise täpsusega”. Mälu järgi võis GPS juba ise olla sinna kanti täpsusega. Seega mulle jäi eilsest uudisest mulje, et EGNOS on küll maailma mõttetuim multimiljoneurine projekt. Nüüd mulle jääb lihtsalt pisut teistmoodi mulje projekti mõttetusest, vähemalt meile siin põhja/kirde pool Euroopa “keskmest”.
    Tänud asjaliku selgitava postituse eest!

Kommenteeri: