Eestlased ei ole maailma kÔige targemad

29.11.2006 @ 14:02:12 | Aarne Toompark | 3 kommentaari

Lugesin tĂ€nasest ÄripĂ€evast nupukest, kus kirjutati, et "Eestlased eelistavad infotelefone".

Äsja valminud uuringu kohaselt kasutab paberkandjal infokatalooge 72%, infotelefone 72% ja internetikatalooge 60% 15-74-aastastest eestimaalastest.

Oletades, et 28% eestimaalastest ei otsigi informatsiooni, mis vÔib arvestades lapsi ja vanureid tÀiesti tÔene olla, siis miks ikkagi on kataloogidel niivÔrd suur osakaal?

TelefonikataloogTĂ€napĂ€eval on mingi paari tellise suuruse raamatu lappamine ikka ĂŒsna mĂ”ttetu ettevĂ”tmine. Sellest hoolimata saadavad koostajad neid firmadele ikka mitme kaupa. Lasku parem puudel kasvada.

Samuti on tĂ€iesti ebakaval mingi infokataloogi veebilehelt otsimine. Otsingumootorid indekseerivad ka neid infokataloogide lehekĂŒlgi, st sisestades mingi vĂ€hetuntud firma nime Googlesse on ĂŒsna tĂ”enĂ€oliselt esikohal mĂ”ne infokataloogi vastav sisekanne. Ja seda kĂ”ike ilma ilgemalt suurt hunnikut reklaami vaatamata. Teine hea vĂ”imalus firmade kohta andmete leidmiseks on Krediidiinfo.

Kui mul on vaja mingi toote, teenuse vÔi firma kohta infot leida, siis alustan ja lÔpetan ma alati internetist. Kui internet vastust ei tea, siis ei ole seda informatsiooni olemas vÔi on see rangelt salastatud. Sellisel juhul ei saa ka infotelefon vÔi kataloog mind aidata.

Infotelefoni kasutamisel on mĂ”tet siis, kui interneti kĂ€epĂ€rast pole. Ilma internetita situatsioonis on vaja tavaliselt takso kutsuda vĂ”i teada saada, kas kohalik Ă”llekas on veel lahti. Niisugustel puhkudel on tĂ”esti mugavam infotelefonil ennast taksofirma vĂ”i Ă”llekaga ĂŒhendada lasta.

Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes kasutaks paberist telefonikatalooge. Ise kasutasin telefonikataloogi viimati siis, kui ma veel ahjukĂŒttel elasin. Õhukest paberit oli hea tulehakatuseks kasutada.

Informatsiooni kodu on siin:

WWW.GOOGLE.COM ja WWW.NETI.EE

... ja just niisuguses jÀrjekorras.

  1. 3 kommentaari postitusele "Eestlased ei ole maailma kÔige targemad"

  2. Esiteks on kataloog odav. Seda topitakse sulle, seda vedeleb igast kohtades jne. Internet eeldab ligipÀÀsu, mida vÀga paljudel ei ole. Oluline on, et see ligipÀÀs on ka kogu aeg olemas, kui oled kusagil vÀljas, siis tihti on lihtsam ligi pÀÀseda kataloogile. Mina kasutan infotelefone ja lasen ennast suunata, aga see teenus eeldab normaalset palka vÔi lahket areveid maksvat tööandjat. Kasutan neid isegi rohkem kui internetti ma arvan. NÀiteks PÀrnu mnt Peetri Pizza numbrit mul seivitud ei ole, lasen suunata sinna ikka umbes korra-paar kuus.

    Raamatkatalooge kasutan vĂ€lismaal. No ei leia internetist vĂ€lismaa kohta infot piisavalt, kuna vĂ€lismaa ei ole Eesti. Viinist ma avatud bonsaipoodi lĂ”puks ei leidnudki, aga internetis ei old ĂŒhtegi, kataloogides oli 3, aga kĂ”ik olid tegevuse lĂ”petand suvehooajaks.

    Üldiselt isegi kui on info internetis, siis selle leidmine on jube vaevarikas, kui sihtmĂ€rk riigis on mingi jabur dialekt kasutusel, mitte inglise keel. Mis sa ikka teed kui pead elus LĂ€tti vĂ”i Saksamaale sattuma? Ikka lĂ€hed infopunkti ja palud neil kataloogi lapata.

    kirjutas Vali Dool 30.11.2006 @ 13:21

  3. Viiu kasutas teisipĂ€eval telefonikataloogi sotsameti numbri leidmiseks. Internet ajas jura ja andis kehtetuid numbreid. HĂ€bi Sotsiaalministeeriumile, et nad infot ei uuenda, aga” telliskivist “sain abi.

    kirjutas viiu 30.11.2006 @ 16:09

Kommenteeri postitust