Digitaalne allkiri pliiatsi ja skänneriga?

09.09.2011 @ 9:51:08 | Aarne Toompark | 5 kommentaari

Ühes järjekorrasKes veel ei tea, siis  Tallinna elanikud saavad taotleda enda maamaksust vabastamist. Ma täpselt ei mäleta, kustkohast ma sellest teada sain, aga peale ajalehes Pealinn avaldatud uudist "Taotle vabastust maamaksust!", kus tutvustatakse erinevaid võimalusi taotluse esitamieks, tegin asja ära. Loomulikult tegin ma seda elektrooniliselt, Mobiil-ID'd kasutades.

Üks imelik lõik sellest eelpool viidatud artiklist (minu rõhutus):

Nii riigiportaali kui ka Tallinna linna kodulehe www.tallinn.ee avalehelt juhatab avalduse täitmise juurde otselink. «Soovitan kõigil avalduse kirjutajail kasutada just neid võimalusi, sest ID-kaardi abil ankeedi täitmine on märksa mugavam kui avalduse esitamine e-postiga,» sõnas linnavaraameti maa hinna osakonna juhataja Tormi Tabor. «E-posti teel avalduse teele läkitamine nõuab kas digiallkirja või täidetud ja allkirjastatud avalduse skännimist, mis on võrreldes ID-kaardi kasutamisega keerulisem ja ajamahukam.»

Kas see tähendab, et paberile trükitud, pliiatsiga allkirjastatud ja seejärel skännitud paber on meil dokument? Tõsiselt või? Sellest, et skänneeritud NING digiallkirjastatud asi dokument on, sellest saan ma aru ja olen isegi. Olen isegi blogis nõuandeid jaganud selle kohta, kuidas ilma printerita digitaalselt allkirjastatud dokumenti tekitada. Aga see, et lihtne pildifail dokumendi jõudu omaks, on mulle küll üllatuseks.

Aga miks leheartiklis viidatud osa täielik jama on?

Aga selle pärast, et kui niisugune asi on dokument, siis saab iga suvaline pisikese pilditöötluse oskusega nagamann teha nii:

  • Skänneerida mõne suvalise paberi pealt su allkirja;
  • Täita mingi blankett endale soodsate / sulle kahjulike andmetega;
  • Eelmiste punktide tulemusena saadud asjad omavahel fototöötlusprogrammis kokku kombineerida;
  • . . .
  • Profit nagamannile - kahjum sulle!

Tark inimene kasutab dokumentide puhul ikka ID-kaarti või Mobiil-ID'd. Kui nendega probleeme on, siis tõesti prindib taotluse blanketi välja ja allkirjastab selle käsitsi ning lõpuks saadab tavalise postiga kohale.

* * *

Ma loodan tõsiselt, et selles ajaleheartiklis oli viga või ametnik lihtsalt ei tea, millest ta räägib. Kuna seda Pealinna lehte topitakse tasuta postkasti, siis võivad mõned artiklit lugenud mitte-nii-IT-teadlikud inimesed niisugust õpetust järgides kergesti kurjamite ohvriks langeda. See, kes ei saa hakkama moodsate allkirjastamisvahenditega suudab vaevalt skänneerida ning tulemust pärast e-mailiga saata.

  1. 5 kommentaari postitusele "Digitaalne allkiri pliiatsi ja skänneriga?"

  2. Meenub kuidas viis aastat tagasi üks Saksamaa ministeerium e-postis laekunud päringule vastas. Tahtsid öelda, et küsitud info on nende kodulehel olemas, aga linki lehele ei edastanud. Selle asemel trükiti kõnealune lehekülg,skänneeriti trükitud lehekülg PDF-failiks ja edastati see küsijale meili manuses.

    kirjutas Larko 09.09.2011 @ 13:02

  3. Sain isegi täna tarnijalt arve, mis oli just sama moodi tehtud. Mulle jäi isegi mulje, et blankett oli enne skänneerimist kirjutusmasinaga täidetud.

    kirjutas Aarne 09.09.2011 @ 14:07

  4. oh, noored, noored. Eestis kasutab arvutit ~60% inimestest ja nendest suur osa stiilis “prindime välja ja saadame faksiga” :)

    kirjutas HillarP 10.09.2011 @ 10:15

  5. Tere Aarne,

    Leidsin Teie postituse, milles arutlete selle üle, kas maamaksuvabastuse avalduse esitamine nö “faksiga” on ok või mitte. Pean tunnistama, et sellisel kujul avalduste esitamine/vastuvõtmine ei ole ka mulle avalduste menetlemise korraldajana meeltmööda, kuid kuna tegemist on niivõrd massilise aktsiooniga (kuni 180 000 avaldust), siis leiti, et avalduse esitamise sujuvuse nimel esitaja poolt vaadates on ka sellises vormis esitatud avaldus lubatav. Pealegi ei ole antud avaldusega teisele isikule kahju võimalik tekitada, pigem vastupidi.

    Ääremärkusena peab taaskord mainima, et Eesti on siinkohal teistest riikidest kehapikkuse võrra eespool – alles eelmisel nädalal pidin oma õe Austraalias õppimise võimaldamiseks tema elamiskulusid garanteerima justnimelt “dokumendiga”, mis oli paberil allkirjastatud ja seejärel skännitud ning e-postiga kohale toimetatud.

    Parimat,
    Tormi Tabor

    kirjutas Tormi Tabor 07.11.2011 @ 18:06

  6. Tänan selgituste eest. Siiski arvan ma, et tuleks selget vahet teha, mis on dokument ja mis mitte.
    Kahju teha ei saa? Saab näiteks taotluse juures valeandmeid esitada ning sellega teisele isikule hulga vaeva põhjustada.

    kirjutas Aarne 08.11.2011 @ 10:11

Kommenteeri postitust