Substraadist

Mis asi on substraat? See küsimus on kindlasti paljudele mõttesse tulnud. Kindlasti olete sattunud kuulama, kuidas orhideekasvatajad andunult substraadi koostise üle arutavad. Sambla ja koore vahekord, sõnnik substraadis jne jne.

Proovige vaid öelda teatud seltskonnas “orhideemuld”, mullasegu, või siis lihtsalt muld. Vaadake, mis edasi saama hakkab. Tegelikult oleks isegi parem, kui te seda sõna ei kasuta. Eriti esimesel kohtumisel orhideekasvatajaga võite te endast täieliku diletandi mulje jätta. Osade sõnade kasutusest selgub kohe, kas olete spetsialist või tavaline asjaarmastaja. Muld on sõna, mis fanaatikust orhideehuvilise värisema võtab.

Muld on hea sõna, kui räägime külvidest ja mingite muude taimede istutamisest. Orhideede juurde muld ei käi. Orhideedega tuleb mullast suisa kaarega mööda käia, sest muld on orhidee surm.

Mis moodustab siis selle maagilise substraadi.

Tegelikult on tegu täiesti proosaliste asjade seguga.

Mida me siis vajame?

Kõigepealt peab meil olema lill, mida istutada. Ilma orhideeta oleks substraadi valmistamine tõeline enese piinamine. Loomulikult ei saa ma kellelegi seda rõõmu keelata ja alati saab ju hea värske segu mõnele tuttavale orhideearmastajale kinkida. Tähtpäevi leidub küllaga ja kingiideena on see väga hea! Kujutlege tema rõõmsalt üllatunud nägu, kui ta koti avab ja hüüb:” Kuidas sa küll teadsid?!”

Kui nüüd asjalik olla, tasub oma taime istutada sel juhul, kui koorepuru on potis väga pude, liialt vettinud, juured osaliselt mädanenud või siis on tarvis väike taim oma esimesse potti panna. Leidub ka taimi, mis on ennast potist välja kasvatanud. Neid on ehk vaja osadeks jagada ja veel mõnd muud keerukat operatsiooni läbi viia. Selle juurde tuleme kunagi hiljem.

Nii. Kui lille olemasolus oled veendunud, siis edasi pead hankima igasugust sodi.

1. Männikoort, paksu ja kaua väljas seisnud.
2. Lehtpuusütt.
3. Keramsiiti e. istutusgraanuleid ( ei ole tingimata vajalikud)
4. Puulehti ( parimad on pisut kõdunenud )
5. Turbasambla latvasid.
6. Veinipudelikorke
7. Kookoskiude

Substraadi ained

Loomulikult ei saa unustada ka istutuspotti. Läbipaistvast potist saad jälgida juurte tervist, seepärast soovitan seda eriti. Ka on sellise poti puhul näha, kas substraadis on veel niiskust.

Edasi talita nii.

Varusta end heade tangide, või veel parem, korraliku oksapurustajaga. Pane kätte kummikindad ja nüüd on siis paras aeg asuda tõsisemate tegude juurde.

Haki koor parajateks tükkideks ( suhkrutüki suurusteks ). Loomulikult on parim teha seda oksapurustajaga. Võin teile öelda, et paksu männikoore pikast lõikamisest tulevad sõrmedele valusad rakud. Oksapurustaja puudumisel kasutage meesterahva abi. Meesterahvast huvilise puhul jääb vaid märkida, et häid töökäsi pole kunagi liiga palju! Loomulikult soovitan varuda ka mõned plaastrid, sest tangidega kätte lõikamine pole kuigi meeldiv. Tasub meelde tuletada ka kriisiabi telefoninumber ( 112 ).

Peenesta pisut söetükke, lisa samblalatvu, keramsiidipuru ja paar peotäit lehti. Hulka võid hakkida veinipudelikorke, ikka kooretükkidega ühes suuruses, kui sammalt ei juhtu olema, sobib ka kookoskiud. Veenuskingale võid lisada segusse paar väiksemat kruusakivi või dolomiiditükikest! Peale seda jääb üle veel vaid hoolega segada.

Nüüd on su laual hunnik määrivat pahna.

Valmis substraat

See pane korralikku kilekotti ja piserda peale vett. Kui ka see on tehtud, siis seo kilekott pealt kinni, õhukindlat sulgemist pole vaja. Kinnituse mõtleb igaüks ise, ja pane mõneks ajaks seisma. Mitte väga sooja kohta, et ei tekiks hallitust.

Selles osas, kas sammalt ja koort kuumutada, lähevad arvamused lahku.

Samblaga ära liialda siis, kui sulle meeldib kasta. Sel juhul pane peale istutamist väike kiht sammalt potti substraadi peale, see kogub kastmisveest soolasid ja taime juured on mõneks ajaks kaitstud. SUBSTRAATI ära seda lisagi.

Kindlasti lihtsustab sambla suurem hulk laisa lillekasvataja elu, sest suure samblasisaldusega segu ei pea tihti kastma. Ka sõltub see taimest, osadele sammal ei meeldigi. See selgub taime tervist jälgides.

Nojah. Kui substraat ( nüüd võime seda määrivat segu juba nii kutsuda) parajalt kotis niiskunud on, siis võib sellesse ka taime istutada.

Muidugi juhul, kui teil orhideehuvi vahepeal üle pole läinud ja teie sõrmed peale koore lõikamist ikka alles on.

5 Responses to “Substraadist”

  1. lipelgas says:

    ma küll ütleks, et häid töökäsi pole kunagi ÜLE, aga see on ka ainus punkt sinu kirjutises, millega ma päris nõus ei ole. igati asjaliku asjaga oled sa hakkama saanud!

  2. Validool says:

    Ossaa… sa ikka tönkad! Bonsaimeilinglistides on sama teema jube kõva, ainult seal ei nimetata subasjaks. Ilmselt on õige sõna seal pinnas (“soil”). Ma ei teagi kuidas inglise keeles muld on… “dirt”? Igatahes on õige pinnas üks kallimaid asju tipp-bonsai juures ja parimaid neist (akadama) juba keelatakse vist jaapanist väljagi viia.

  3. Merle says:

    Lipelgas! Ma mõtlesin tegelikult, et töökäsi pole kunagi liiga PALJU, aga läks nagu läks.

    Validool, laupäeval kell 14.00 on orhideeklubi kokkusaamine, ehk orienteerud bonsaidelt ümber. Mõtle kui lihtne on substraadiga võrreldes “pinnasega”.

    Ja pealegi ju holokaustipäev….

  4. pirrrr says:

    No lugesin läbi ja tundsin süümekaid, sest köögilaual on mul oma kätukestega ja heast tahtest ümber istutatud orhidee MULDA. Ümberistutamine oli vajalik, kuna mingid valged väiksed tegelased kunagi poe”MULLAS” panid juured nahka ja lehed kuivama. Järgi jäid kaks vaprat tehte ja peaaegu olematud juured. Möödunud suvel aga tekkis õnneks juurde lehti, tea, kas lootust ka õitsemisele, kuna lillevõhik lõikas ka maha pika varre, mille küljes kunagi õisik oli….? Häbi, häbi.
    Aga teine orhidee läks just paari päeva eest teistkordselt õitsema. Olen uhke.

  5. Merle says:

    Ma tean üht kuukinga, mis/kes oli istutatud Matogardi turbasse. Ootasin hinge kinni pidades, et mis saama hakkab, aga ta hakkas õhujuuri kasvatama. Ilmselt võib neid hoida õhulisemas segus, must muld oleks ikka liiast.
    Peab kastmisega lihtsalt ettevaatlikum olema.

    Õitsemas ma seda taime ei näinud.