Never say never ehk kuidas ma kuusepuu koju tõin.

Detsembri alguses olin ma täiesti kindel, et kuuske ma küll koju ei too. Ajab okkaid ja kesse koristab. Las puu kasvab, nii ma ütlesin.

Oma sõnade kinnituseks võtsin 16. detsembril lapsed, oma kalli isa ja põrutasime oma metsa kuuse järele. Ilm oli kena, võiks öelda, et lausa jõuluilm, kui te muidugi aru saate, mida ma silmas pean. See paistab ka pildi pealt kenasti välja.

kallis jõuluilme

Nüüd polnud vaja muud, kui kena puu välja valida. Valik osutus muidugi raskeks.

külmunud mets

Aga mis sa teed, kui sul on selline mets.:)

Lõpuks leidsin ühe kena puu, mis tundus olevat armas ja väike, kahar ka ja kahe peenikese kase vahel. No igatahes oleks loodus varsti oma otsused teinud ja ma tahtsin kaskedele võimaluse anda. Niisiis vinnasin ma metsast välja kuuse, tõstsin lapse, koera ja kuuse mitmeid kordi üle kraavide ja lõpuks aitas isa ta mu auto katusele kinnitada. Mõelda vaid, mul on ju nüüd vinge auto vinge katuseraamiga, millele saab näiteks endavalitud jõulukuuse kinnitada!

Minu isa on eraldi nähtus koorma kinnitamisel. Tal oli kuuris olemas veel see kummiohelik, millega ta meie sappari peale pakke kinnitas, kui me mööda Venemaad reisimas käisime. See võis olla miski 25 aasta tagasi. No igatahes oli asi profi käes!

kkusk katusel

Nojah, uhke oli sõita tagasi linna, autokatusel kuusk ja pagaasnikus veel kaks väikest (üks emale ja isale, üks meie lastetuppa), sest kui juba korra tuua, siis ikka tõsiselt.

Linna jõudes harutasin ma koorma lahti.

Mama geroi, nagu mu naabrinaine ütles, kui mind selle kuusega nägi. Võin saladuskatte all öelda, et altuksest oli veidi raske sisse trügida ja et minu teed märgistasid väikesed kuuseoksad ja okkad….

Lohistasin siis puu rõdule, sest kuusejala ostmiseks oli kellaaeg tiba hiline.

Järgmisel päeval saabusin linnast kuusejalaga ja õhtuhämaruses püstitasin puu. Tjah, tegelikult sain ma juba varem aru, et taustsüsteemid on erinevad ja see, mis metsas tundub väike, on meie korteri taustal ikka päris suur. Ainult 1/6 meie elutoast on kuusega kaetud. :)

Seeest saab Helina nüüd puu taga luurekat mängida!

ehitud kuusk

Ah jaa, kujutlege okste külge ka valged pärisküünlad ja üks väike pitsist ingel!

Head vana aasta lõppu kõigile!

Comments are closed.