Mis toimub korteris nr. 88?

Maamaaa, mama, mama, maaamaaaaa! Maaaama, maama, spasii! Maamaaa, maamaa, mama, maamaaaa pomogiii!

Läbi une tundus, et see kõik on kusagil meie korteris. Miks küll meie korteris keegi venelane oma ema otsib?

Hakkasin vaikselt ärkama.

Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja!!!!! Kooostjaaaa!
Maaama, maama, maama, maaama. Kostja, Kostja! Kooostjaaa!

Huvitav, palju kell võiks olla. Ootasin, et ema seal üleval juba tuleks ja teeks, mida vaja. Kuna läksin magama kella poole kolme paiku öösel, (siis oli veel vaikus majas), tundus mulle, et ma pole magada üldse saanudki.

Nüüd on siis vang üleval korrusel tõusnud ja alustanud päeva, aga Kostja magab veel…. Kepi on nad talt ära võtnud, igatahes on koputamine lõppenud. Kindlasti selle pärst võeti, et ma neid oma mõtetega mõjutasin.

Tegelikult võiks ta ikkagi lõpetada. Huvitav, mis saaks, kui ma nende ukse taha läheksin.

Küll see Kostja magab ikka kaua.

Koostjaaa!

Maama, maama, maaamaa, maamaaa, spasiiii! Madal naisehääl ja nii hästi kostab. Ilmselt on tühjas toas.

Kostja tuli. Bla bla bla, proovi magada jne. Igatahes sai Kostja hakkama, nüüd on vaikne ja minul loomulikult uni läinud.

Pagana naabrid.

Lähen teen endale kohvi.

2 Responses to “Mis toimub korteris nr. 88?”

  1. Viiu says:

    Kalli Merle! Sul on veel suhteliselt hästi läinud. Mina elan vanas puumajas, kus absoluutselt kõik läbi kostab. Kui tõin oma emme siia, hoiatasin kohe, et kõvasti köhida ega peeretada ei tohi. Eriti on mul “vedanud” just minu all olevate naabritega (seal on elanikud kõige tihedamini vahetunud). Mingid jotad räuskasid ja kaklesid , teised hakkasid öösel ca 12 toas puid lõhkuma, et ahju kütta, kolmandad panid muusika niimoodi tümpsuma, et pealuu tahtis lõhki minna (seda öösel ca 1-3). Neljandad pärast paari kange õlle joomist kaklesid nii, et katus tahtis pealt lennata, minu korterist rääkimata – mööbel lendas, uksed paukusid, terve Pelgulinn kajas. Praegu naudin septembrist alates õndsat vaikust.

  2. Viiu says:

    Ainus, mida teha saab (minu kogemused): manada näöle oma parim sõbralik vä
    ljanägemine (raske, aga nado, Fedja!) ja minna nende hulludega rääkima, et mul on väikesed lapsed ja katsume ikka po družeski žit! Kui asi ei parane, võib ju ka politseiga ähvardada, vene inimestele mõjub see päris hästi.
    PS! Heakorra eeskirjades on ette nähtud, et rahu ja vaikus peavad majas olema 23.00-6.00
    Jõudu!