Elu õppetund

Neljapäeval oli mul selline tavaline kibekiire päev. Tööle, siis Magistrali bowlingusse, kus tähistati Kristiine linnaosa haridustöötajate jõule, siis hooldushaiglasse, millest oli raske väljuda ja peale mida oli mul ilmtingimata vaja võtta üks korralik dush ja kreemitada ennast healõhnalise kehakreemiga. Kes on hooldushaiglas käinud, teab, mida ma mõtlen. Igatahes hilinesin ma viis minutit kontserdile Raekojas, olles enne parkinud auto kalli raha eest Niguliste taha, kus ma autost väljudes astusin mutta ja määrisin ära oma kontsasaapad. Jooksin paanitsedes Raekoja platsile, ja seal olid JÕULUD! Jõululaat ja ilus kuusk ja! Huvitav rodeo lõpp.
Kontsert võttis hoo päris maha, kuigi esialgu oli raske rahuneda. Lõpuks ei häirinud mind mu eelnev päev üldse.

Lapsed olid vahepeal aga kahekesi kodus ja neil oli lahkesti lubatud telekat vaadata. Kui ma kontserdile tormasin, ütles Helina mulle küll ukse vahel, et Mariann hammustas tal pead, aga otsustasin sellega tegeleda millalgi siis, kui mu mõtted on vabad kõigest muust. No igatahes poetasin ma öö varjus aknal oleva sussi sisse paar suurt mandariini ja kommi.

Kui ma nüüd mõtlen, siis reede hommikul oli Helina ilme kaunis mõtlik, aga ma olin liiga väsinud, et sellesse süveneda. Uurisin hoopis, kas päkapikk käis ja mis ta tõi ja… ning koristasin hoogsalt, et teha tagasi kõiki neid töötatud päevi ja päästa oma majapidamine kaosest… kuni Helina ütles, et päkapikud ikka ei näinud, kui nad Marianniga tülitsesid ja Mariann tema pead hammustas. Et kardin oli ees ja nad ikka vist ei näinud, sest Mariannile toodi ju ka komm ja mandariin.

Korraldasin uurimise, mis ei andnud loomulikult mingeid tulemusi ja ma ei tea siiani, kes rüselust alustas ja miks see üldse juhtus, kuigi ma arvan, et tegu võis olla kanali valimisega, et kas MTV videod või ETV multikad. Igatahes tundus, et MTV jäi peale, sest Helina mossitas oma toas ja vanem tsikk vahtis MTV udust pilti, kui ma 15 minutiks koju laekusin.

Mul on kahju, et ma ei korraldanud kohe uurimist ja ei selgitanud välja seda päris süüdlast, et siis vastavalt sellele käituda ka aknalaual oleva sussi juures.

Ja mida ma oma jõulumeeleolus oleksin pidanud tegema. Suure jooksu pealt äkki märgates, et ilus jõuluaeg hakkab kätte jõudma, tahtsin ma loomuliklt olla vahva päkapikk, kes lastele rõõmu teeb, aimamata midagi hoopis suuremat, kui ma kunagi oma kiirustavas maailmas oskasin arvata.

Midagi, mille ma olen oma täiskasvanuelus kaotanud. Imelise jõulumuinasjutu, PÄRIS päkapikud, kes hiilivad akende taga ja nuhivad ringi, tassivad ägades maiustusi su sussi sisse.

Väikene hing seedis seda kaks päeva, et päkapikk ei näinudki toimunud ülekohust ning süüdlane sai ka ikka päkapikuprovianti.

Ei, päkapikkudesse ei saa sedasi möödaminnes suhtuda, vot seda ma õppisin.

3 Responses to “Elu õppetund”

  1. Claara says:

    Ma olen pidevalt dilemma ees, et kumba last siis “karistada”. Väiksem karjub eises toas sellise häälega nagu tal rebitaks vähemalt jäsemeid otsast ära. Hüüan köögist või oma toast, et suurem laps lõpetaks tema piinamise. Kui samal ajal lastetoa uksest mööduv mees teatab, et suurem tüdruk istub laua taga ja õpib ja väiksem karjub lihtsalt niisama oma voodi peal..
    Või siis, et üks lõi teist ja tegelikult sai asi alguse sellest, et teine võttis esimeselt midagi ära ja teine võttis tegelikult tagasi oma asja.. ja kõik see lõppeb kohutava kisa ja karjumise ja nutuga ja siis ma lihtsalt saadan nad mõlemad oma tuppa ära leppima…
    Aga need päkapikud .. oehh.. eelmisel aastal olid nad koos hambahaldjaga vahest ikka lootusetud hilinejad…

  2. lipelgas says:

    lihtsaid lahendusi ei ole, aga vahel on abi kolmandast lapsest. siis läheb pilt palju värvilisemaks :) üks laps on ka muidugi variant, aga siis ei ole tal kellegagi kakelda ja ohvriks võivad langeda vanemad (st teie ise).

  3. Very nice story, specially because I can relate very well to that. You know? I have an additional dilemma. Emil is too big and he has no clue about who are behind those gifts and jõuluvana!!!!!!!! What will happen when he figures out? maybe he will feel so stupid that he will blame his parents, and his childhood would be over. e will be so old that his capacity to forgive small lies will be gone, or maybe Joonas will be the one, when Emil is already an adult, who will be breaking the news to the older siblings! I do not know but we are surprised and concerned.
    I have a wonderful ESTONIAN blog to recommend you. Maybe you know it already? I hope you get as inspired as I did. I just love it and want to lear everything this woman can make: http://heegeldab.blogspot.com/
    Greetings from the heart for all your family!