Archive for the ‘luuletused’ Category

Tuesday, November 27th, 2007

Palverändurina
elust läbi rändan.
Õnnejärelepagejana
torman.
Ehk kusagil ta on.

Igas heledamas kiires
otsin teda.

Keda?

Ikka end.

End.

10.12.1991

Thursday, December 21st, 2006

Sajab,
sajab,
sajab üha!

Lume langemise püha!

Katab maa
ja katab taeva,
peidab hetkeks meie vaevad…..

Keerleb,
langeb,
sajab üha…

Lume langemise püha….

In Memoriam

Thursday, December 21st, 2006

Üks aasta jällegi
on läinud.

Ta lahkumist
veel keegi
pole näinud,
sest uue ootel
on kõik silmad
tulevikku pööranud.

Mis head ta tõi?

Ei midagi.

Vaid loetud päevi sõi.

Kui sedagi.

Tuesday, December 12th, 2006

Mis kummaline jõud
on hoidmas kinni vanas,
ehk juba unustatud ajas,

mil ükski tund
ei möödund ootuseta
selles majas…..

Veel nüüdki salasoove
kirmeid
sest lobudikust
leida võib,
kus krüsanteem või roos
nii puhast õnne tõid…

Jah, siit ootus ealeski ei kao.
Aeg väsimatult tunde
riitadesse laob.
Üks päev on jälle
vilksamisi mööda läinud.

Kui ammu siin ei ole juba käidud.

23.12.1992

Tuesday, December 12th, 2006

Õnn on vaid sähvatus.
Siis kukub uks su
taga jälle kinni.

Ja jahvatab ja jahvatab
see veskikivi suur.
Sa oled sulet`
igavesse ringi.

See miski aina
rõhub sind
ning süütab
sildu su teel.

Üks paat,
näe triivib
üle vee.

Veel tundi viis
on olla teel.

KÕIK OTSA SAAB SIIS.
KÕIK OTSA SAAB SIIS.

29. 12. 1992

Sunday, December 10th, 2006

See vaikus
oli imeline.
Ta nagu ootamatult
sõnad huulile mul tõi
ja kaugelt, läbi
kerge uduvine,
hall laas mu
hüüust helisema lõi.

Suur rahu saabus taas,
kui vaikis laanes viimne hääl.
Üht inimkogu äkki märkasin
ma seismas kesk kasesalu sääl.

Ta seisis seal.
Me pilgud kohtusid
ja nagu hetke kinnituseks
ma tundsin käsi oksteks võrsuvat.

Hing vilistades
nelja tuule poole lendas,
vaid keeled jäid,
neis laul näis kõlavat….

See vaikus oli imeline,
kui hommikul ma samblast tõstsin pea.
Kõik oli kadunud,
kuid hinges kerge siiski
ja nii hea.

See vaikus oli imeline.