Archive for the ‘Issanda loomaaed.’ Category

Igaühele midagi

Saturday, June 7th, 2008

Üle pika aja vaatasin, milliste otsingusõnadega minu blogisse külla tullakse. Tavapäraste orhideehuviliste ja luuletusteotsijate hulka on eksinud ka mõned pärlid, näiteks: “kohmasin termoskannuga” ja “alasti rand”.

Toompark wc otsinguga pole veel keegi saabunud.:)

Mulle tundub, et täna ma ei skoori

Wednesday, March 12th, 2008

Siin on lõpuks ometi üks korralik Kettkiri. Erinevalt tavalistest
kettkirjadest ei saa siin midagi kaotada, vaid ainult võita! Saada see kiri
edasi 9 sõbrannale (kindlasti naisterahvastele, mitte meestele).

Õpetus: Paki oma mees/poiss-sõber suurde kasti. Ära unusta õhuauke ja saada
nimekirjas esimesel kohal olevale inimesele. Varsti on sinu nimi esimene ja
siis saadetakse sulle 823 542 meest. Statistika järgi on seal hulgas: 0,5-1
Mister Universumi; 2,5-3 meesmodelli; 463 metsikut seksinäljast; 3 väga
ihaldusväärset playboy-d; 20 198 multiorgastilist meest; 40 197
biseksuaalset meest.

Üldse on sinu käsutuses 64 294 palju kirglikumat, leidlikumat ja kenamat
meest kui see tundetu mühakas, kes sul juba kodus olemas on. Kõige
vingem on see, et originaalsaadetis ei jõua kunagi sinu juurde tagasi,
garanteeritud.

HOIATUS! Ära katkesta ketti! Üks naine, kes seda tegi, sai oma mehe tagasi,
samades vanades trussikutes, aga palju tigedamana, sest ta oli 3 nädalat
pappkastis istunud. Peale selle pidi naine saatma edasi sõbrannale uue
meesmodelli, kelle ta just oli koju saanud.

Sa pead sellesse meili uskuma. See on parim võimalus parandada seksivärki
KOOS kallite õhtusöökide ja huvitavate jutuajamistega. Praegu, kui mina
Seda kirja edasi saadan, on 6. naine nimekirjas saanud juba 837 meest ja tal
on ukse taga veel 452 avamata kasti.

Niisiis, hakake tegutsema, armsad naised, muidu ma olen kuival. Saatsin enda paki just teele.

Pedagoog

Tuesday, November 6th, 2007

Töökohas arvati, et võiksin olla meie lasteaias mentor ning saadeti mind siis mentorite koolitusele.

Olin selle koolituse suhtes väga avatud, ikkagi uued tuuled meie haridussüsteemis, tore kohtuda uute inimestega. Loomulikult soovin olla professionaalne mentor. No igatahes olid mu ootused üles kruvitud.

Ja siis!
Kohale oli tulnud palju inimesi, kes on töötanud lasteaias kakskümmend, kolmkümmend aastat…..
Võrdluseks, et minul jookseb neljas pedagoogiaasta.
Kõige hullem on muidugi see, et ilmselt ei lasta neid oma töökohtades eriti rääkida, võibolla hoitakse oma rühmades isegi luku taga, sest sellist kaagutamist pole ma veel ühelgi koolitusel kuulnud. Sellist irooniat ja oma eluga mitterahul olemist ka mitte.

Osad ei saanud justkui aru, mida grupitöös tegema pidi ja enamus tahtis lihtsalt rääkida.

Seepürast ootan huviga tänast koolipäeva, et kas inimesed said ennast eile maha laadida ja saame ka asjast rääkima hakata või läheb kõik sama rada.

Üks tarkus sai mulle jälle selgemaks.

Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.

Pildike lillekauplusest.

Tuesday, September 25th, 2007

Lillekaupluses seisis vaas liiliatega, küljes silt 35.- HOLLAND.

Poodi saabus sümpaatne noormees mõttega osta õieke või paar. Ta vaatas hoolega ringi ning tema silm peatus roosal liilial.

Valik oli tehtud, selle ta võtabki!

Seejärel ootas ta kannatlikult, kuni müüja tema poole pöördus.

“Teile palun?”

“Palun mulle siit see lahtise õiega holland”, vastas noormees.

Naised, mida te ometi meestega teete?

Tuesday, September 25th, 2007

Lillepoodi astus keskealine tüse, halliseguse habemega mees.

“Palun matusele minekuks valgeid lilli”, pöördus ta müüja poole.

“Meil on siin ilusad valged krüsanteemid ja ka valged gladioolid sobivad väga hästi”, ütles müüja.

“Ah need on siis gladioolid?”
“Teate, ma pean naisele helistama ja küsima. Ma saan muidu pasunasse, kui ma õigeid lilli ei osta.”

Minu teine mina polegi seen?

Monday, September 24th, 2007

You Are the Very Gay SpongeBob!


Because the religious right says so…
And because his best friend looks a bit too much like a penis.
What Gay Childhood Icon Are You?

Mis toimub korteris nr. 88?

Sunday, February 11th, 2007

Maamaaa, mama, mama, maaamaaaaa! Maaaama, maama, spasii! Maamaaa, maamaa, mama, maamaaaa pomogiii!

Läbi une tundus, et see kõik on kusagil meie korteris. Miks küll meie korteris keegi venelane oma ema otsib?

Hakkasin vaikselt ärkama.

Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja!!!!! Kooostjaaaa!
Maaama, maama, maama, maaama. Kostja, Kostja! Kooostjaaa!

Huvitav, palju kell võiks olla. Ootasin, et ema seal üleval juba tuleks ja teeks, mida vaja. Kuna läksin magama kella poole kolme paiku öösel, (siis oli veel vaikus majas), tundus mulle, et ma pole magada üldse saanudki.

Nüüd on siis vang üleval korrusel tõusnud ja alustanud päeva, aga Kostja magab veel…. Kepi on nad talt ära võtnud, igatahes on koputamine lõppenud. Kindlasti selle pärst võeti, et ma neid oma mõtetega mõjutasin.

Tegelikult võiks ta ikkagi lõpetada. Huvitav, mis saaks, kui ma nende ukse taha läheksin.

Küll see Kostja magab ikka kaua.

Koostjaaa!

Maama, maama, maaamaa, maamaaa, spasiiii! Madal naisehääl ja nii hästi kostab. Ilmselt on tühjas toas.

Kostja tuli. Bla bla bla, proovi magada jne. Igatahes sai Kostja hakkama, nüüd on vaikne ja minul loomulikult uni läinud.

Pagana naabrid.

Lähen teen endale kohvi.

Naabrid.

Tuesday, February 6th, 2007

Möödas on siis see aeg, kui ma sain puhtsüdamlikult öelda, et mul pole mingeid probleeme oma naabritega.

Muidugi on see jätkuvalt nii nendega, kellega jagan ühist esikut. Õnneks.

Kusagil, vist ikka meie peal, on aga asjad läinud õige hulluks.

Juba nädalavahetusel ei saanud me magada, sest keegi vaatas televiisorit ja see kõlas nii, nagu mängiks telekas täiesti tühjas toas. Kostis, justkui oleks tegu vene multikatega. Eks ma kuulasin jupp aega multikaid, aga siis hakkas keegi vastu põrandat toksima. Ilmselt tahtis ta meid rõõmustada ja lootis, et me ennast uimaseks ei maga ning saame hommikut alustada värskelt ja reipalt. Laupäeva hommikul kaheksa paiku. Jee!

Ma pole enam ammu näinud tigedamat abikaasat.

Pühapäeva hommikul nad andestasid meile. Toksimist ei olnud, aga seeest oli mu köögi aknalaud täis oksendatud. Aken ka loomulikult. Ma läksin hommikul oma taimi imetlema, seal naudivad oma uut substraati kaks veenuskinga, kui avastasin, et ei näe enam hästi aknast välja. See oli kartulisalat olnud. Vat kui hästi ikka mõni elab, saab endale lubada head toitu välja oksandada…

Miskipärast hakkan ma mõistma kõige ülemisel korrusel elamise eeliseid. Keegi ei lägasta su aknaid peale tuvide, aga nemad on ju linnukesed ja neile ei saa seda pahaks panna..
Keegi ei koputa su kohal oma puujalaga vastu põrandat ja ainult minu altnaabrid peavad kuulama, kuidas mu lapsed toolidega kolistavad ja teleka heli põhja keeravad.

Tänaseks pole ma veel suutnud akent puhtaks pesta, jube külm on väljas.
Meie naabrid aga ei maga. Nemad räägivad. Vene keeles ja ropult. Täna hommikul olid nad varakult alustanud, mina ärkasin kuue paiku, siis neil sõnelus juba käis. Vahepeal koputati. Kuulsin, kuidas madal naisehääl ütles, et Kostja, Koooostjaaaa, ma ei saa ilma tablettideta! Kooostjaaa! Peale seda hakkas jälle koputamine pihta.

Hakkasin juba mõtlema, et seal hoitakse kedagi vangis ja nüüd üritab ta kopsimisega tähelepanu köita, et altnaabrid kuulevad ja kutsuvad politsei.

Vist kutsungi, kui järgmine kord koputatakse…..