Archive for February, 2008

Kevadise kastmega kala

Wednesday, February 6th, 2008

Kevad hakkab tasahilju saabuma.

Sellest annavad märku pikenevad päevad, elavnevad orhideed ja tihaselaul.

Minus eneses on kevade lähenemist tunda eriti selle läbi, et tahaks rohelist näha. Ei, enam ei rõõmusta hinge muru värv ega minu armsa köögi salatirohelised seinad. Võib olla on oma töö teinud ka minu pikk ja piinav haigus, mis kuidagi ei taha ära minna. Ei tea, igatahes täna tahtsin ma süüa midagi värvilist, maitsta suulaega värve nagu pan Kleks.

Seepeale läkski nii, et võtsin sügavkülmast ühe forellifilee ja maitsestasin seda mee ja sinepiga, natukese meresoola ja pipraga ning astelpajusiirupiga. Teinekord olen targem ja mett panen vähem ning astelpajusiirupit rohkem. Seejärel keerasin kala fooliumisse ja lükkasin ahju.

Kala ahjus, tegin avokaadokastme – purustasin kaks väga küpset avokaadot, lisasin sidrunimahla, kaks purustatud küüslauguküünt, natuke hapukoort, soola ja pipart. Tuli selline ilus roheline möks.

Samal ajal kees potis riis ja teises köögiviljasegu, milles lubatud lillkapsast oli täpselt viis väikest õisikut, aga porgandit oli väga, väga palju, mis värvi poolest sobis:). Kui köögivili ja riis keenuks said, siis segasin nad kokku, maitsestasin soolaga ja tillukese killukese võiga. Nojah, kui arvestada, et kala ja avokaado on rasvased, siis poleks seda võid ju vajagi olnud, aga see killuke oli mu külmkapis lihtsalt üle. Nüüd on või otsas.

Lõpuks sai kõik valmis. Aeg serveerida!

kevadise kastmega kala

Ootan kreisivisiooni

Wednesday, February 6th, 2008

Selleks korraks on nädalavahetus jälle läbi. Seekord siis koos eurovisiooni eelvooruga.

Mulle meeldib, et meil ikka selliseid asju korraldatakse, st üritusi, mille telekast vaatamiseks tuleb mõni tore sõber külla kutsuda ja ka näiteks aasta pärast saab arutada, et mäletad seda korda, kui Kreisiraadio lugu võitis ja me pärast karaokesse läksime ja mis sellest kõigest edasi sai.

No igatahes oli see laupäevaõhtu meenutamist väärt mitmes mõttes. Kõigepealt see, et mu sõbranna andis ukse taga kella, mis tähendas seda, et ta oli ennast salamisi alt uksest sisse smugeldanud. Kui ma ukse avasin, oli ta silmnähtavalt endast väljas ja ei suutnud kuidagi rahulikult oodata, kui ma veinipudelit lahti tegin. Selgus, et ta oli välisukse juures kohanud poolpaljast meest. Poolpaljast selles mõttes, et alumine pool oli paljas. See ajas ta otse pudelist veini kulistama. Kuna tegu on siiski elu näinud naisterahvaga, siis tema käitumisest järeldasin, et vaatepilt oli, hmmm, kuidas öelda – hirmus?, õudne?

Ja meie elame siin juba kolm aastat ja kõige teravam elamus on see, et keegi oksendab meie aknad täis… Ei mingeid paljaid mehi ega midagi.

Ja kuidagi hästi sobis selle juurde uudis, et Peeter Oja oma püksid Angelis pidutsedes alla tõmbas. Hihiii!

Nojah, ja nüüd ma ootan siis innukalt seda päris eurovisiooni, kus Kreisiraadio esineb ja Juur ning Kivirähk kommenteerivad.