Archive for February, 2007

Miks Fra Mare on pärl?

Thursday, February 22nd, 2007

Suure puhkusekirjeldusega unustasin sootuks, miks ma Fra Maret pärliks nimetasin. Küllap see mu pikas jutus arusaadav on, kuid toon selle siin eraldi veel välja.

Meri, männid, suhteliselt väike maja.

Thalasso murdis mu südame. Just see merenautimine sel ajal, kui meri on jääs ja jalgu vette panna ei saa. Lähed, hõõrud end meresoolaga ja teed muid trikke ning olemine on hea.

Kuulasin öösel tuulemüha mändide latvades. Siis, kui naabertubades enam ei lärmatud, kostis see päris hästi.:)

Ma tahan tagasi!

Haapsalu on mu lemmiklinn!

Fra Mare. Pärl Läänemere ääres.

Wednesday, February 21st, 2007

Nädalavahetusel käisin siis sõbrannaga spaas.

Juba enne minekut olin endale viiruse hankinud. Seepärast varustasin end ibumaxi ja decatyleni tablettidega, panin soojalt riidesse ja bensukast ostsin kaasa kuuma kohvi.

Peale enda registreerimist adminniletis roomasime oma tuppa, kus voodi oli väga mõnus ja pehme. Haige vanainimese jaoks lausa paradiis. Siiski ei saanud kauaks lebotama jääda, tuli end Thalassosse sättida ja uurida, kuidas meretoa seansile pääseb. Niisiis, ibumax sisse ja minekule! Möödaminnes pean mainima, et ka Liinal oli ibuka aeg käes.

Väike asjaajamine ning kõik oli korras. Meretuba kell 15.00 ja saunaralli alates 20.00. Siis Marge juures aega käia ja puha.

Meretoas oli mõnus! Valgus oli väga valge, muusika lõõgastav ja tee väga hea. Jalad hakkasid kuumama ja sain esimese hoo lõõgastumisele sisse. Kuum tee tegi kurgu pehmeks ja küllap hakkas tablett mõjuma, sest valud kadusid….ja nii see pool tunnikest lendas!

Thalasso saunad on aga eraldi asi, millel peatuda.

Kompleksis on kuus sauna, millest eraldi tõstaksin esile soolasauna. Seal saad end soolaga sisse hõõruda ja siis kivipingil istuda. Pink on soe, eriti mõnus on kukalt kuumale peatoele toetada. Ma muidugi läksin soolatamisega hoogu ja istuda oli keerulisevõitu, sest sool torkis kannikaid. Paarist kohast oli seda soola raske ära ka pesta, neid paiku ma praegu siin ei maini. Igal juhul oli pärast nahk nagu beebil ja olemine kerge.

Aurusun oli meeldivalt kuum ja mitte liiga tugeva eeterliku õliga. Pärast seda oli mõnus minna välibasseini ujuma. Külm seal küll ei olnud, hoops tõeliselt lahe, sest väljas oli ju pime, aga bassein valgustatud…..sinise valgusega. Tähed paistsid läbi pilvede.

Suures sisebasseinis oli ka soe vesi. Ja kõige ootamatum oli äike! Äkitselt müristas, lõi välku ja hakkas vihma sadama. Külma vihma! Oo. super!

Lebola jätsime targu kõige viimaseks.
Suures klaaskatusega ruumis, vaatega merele, mida pimedas võis aimata, on kivist leboalused. Soojad, ergonoomilised. Heidad peale kuuma sauna ja ujumist sinna pikali, tõmbad suure ja pehme saunalina peale ja paned kõrvaklapid pähe. Kõrvaklapist saad valida meelepärase muusika. Ja siis lebad, kuulad muusikat ja mõnuled. Seljal hakkab soe… ja lõõgastus ongi käes!

Pärast istusime kuumas soome saunas.

Infrapuna jäi meist proovimata, seal peab ju pikemalt istuma, et mõju oleks, aga kui sul on välibassein, lebola ja soolasaun, siis võivad teised ununeda…

Ah ei, lebola oli eelviimane. Viimane oli mullivann! Nii kuumas mullivannis pole ma veel käinud! See oli minusugusele haigele mutile väga vajalik!

No ja siis on jäänud veel kuuma ja külmavee rada. Tallud kõigepelt külmas vees kividel , siis soojas vees kividel. Jalamassaaz missugune, eriti külmas vees miskipärast. Ja ergutav!

Igal juhul lendas see kaks tundi ebameeldivalt ruttu!

Mainimisväärne on ka hommikuujumine ja hommikusöök.

Hommikuujumisele läksin kerge pööritusega. Voodis lebada oli enam vähem, aga toast välja minemiseks tuli ikka ibukas jälle hinge alla tõmmata. Ujumise poole minnes võitlesin endaga, aga selle kuuma mullivanni pärast punnitasin end kohale. Ja ei kahetse.

Peale ujumist tundus mulle, et tahaks kuuma jooki. Läksin ikkagi hommikusöögile, jätsin Liina rahus magama, ta vaeseke oli mu norskamise pärast öösel üleval…

Küll on hea istuda lauda ja lihtsalt olla. Keegi hea inimene on söögi valmis teinud, kohv on olemas, eelmise päeva leht ka ja rääkima ei pea kellegiga…vaade jääs merele pealekuba.
Vot see on puhkus.

Nojah, nüüd olen selle spaavärgi ära proovinud.

Varsti lähen jälle!

Mis toimub korteris nr. 88?

Sunday, February 11th, 2007

Maamaaa, mama, mama, maaamaaaaa! Maaaama, maama, spasii! Maamaaa, maamaa, mama, maamaaaa pomogiii!

Läbi une tundus, et see kõik on kusagil meie korteris. Miks küll meie korteris keegi venelane oma ema otsib?

Hakkasin vaikselt ärkama.

Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja, Kostja!!!!! Kooostjaaaa!
Maaama, maama, maama, maaama. Kostja, Kostja! Kooostjaaa!

Huvitav, palju kell võiks olla. Ootasin, et ema seal üleval juba tuleks ja teeks, mida vaja. Kuna läksin magama kella poole kolme paiku öösel, (siis oli veel vaikus majas), tundus mulle, et ma pole magada üldse saanudki.

Nüüd on siis vang üleval korrusel tõusnud ja alustanud päeva, aga Kostja magab veel…. Kepi on nad talt ära võtnud, igatahes on koputamine lõppenud. Kindlasti selle pärst võeti, et ma neid oma mõtetega mõjutasin.

Tegelikult võiks ta ikkagi lõpetada. Huvitav, mis saaks, kui ma nende ukse taha läheksin.

Küll see Kostja magab ikka kaua.

Koostjaaa!

Maama, maama, maaamaa, maamaaa, spasiiii! Madal naisehääl ja nii hästi kostab. Ilmselt on tühjas toas.

Kostja tuli. Bla bla bla, proovi magada jne. Igatahes sai Kostja hakkama, nüüd on vaikne ja minul loomulikult uni läinud.

Pagana naabrid.

Lähen teen endale kohvi.

Naabrid.

Tuesday, February 6th, 2007

Möödas on siis see aeg, kui ma sain puhtsüdamlikult öelda, et mul pole mingeid probleeme oma naabritega.

Muidugi on see jätkuvalt nii nendega, kellega jagan ühist esikut. Õnneks.

Kusagil, vist ikka meie peal, on aga asjad läinud õige hulluks.

Juba nädalavahetusel ei saanud me magada, sest keegi vaatas televiisorit ja see kõlas nii, nagu mängiks telekas täiesti tühjas toas. Kostis, justkui oleks tegu vene multikatega. Eks ma kuulasin jupp aega multikaid, aga siis hakkas keegi vastu põrandat toksima. Ilmselt tahtis ta meid rõõmustada ja lootis, et me ennast uimaseks ei maga ning saame hommikut alustada värskelt ja reipalt. Laupäeva hommikul kaheksa paiku. Jee!

Ma pole enam ammu näinud tigedamat abikaasat.

Pühapäeva hommikul nad andestasid meile. Toksimist ei olnud, aga seeest oli mu köögi aknalaud täis oksendatud. Aken ka loomulikult. Ma läksin hommikul oma taimi imetlema, seal naudivad oma uut substraati kaks veenuskinga, kui avastasin, et ei näe enam hästi aknast välja. See oli kartulisalat olnud. Vat kui hästi ikka mõni elab, saab endale lubada head toitu välja oksandada…

Miskipärast hakkan ma mõistma kõige ülemisel korrusel elamise eeliseid. Keegi ei lägasta su aknaid peale tuvide, aga nemad on ju linnukesed ja neile ei saa seda pahaks panna..
Keegi ei koputa su kohal oma puujalaga vastu põrandat ja ainult minu altnaabrid peavad kuulama, kuidas mu lapsed toolidega kolistavad ja teleka heli põhja keeravad.

Tänaseks pole ma veel suutnud akent puhtaks pesta, jube külm on väljas.
Meie naabrid aga ei maga. Nemad räägivad. Vene keeles ja ropult. Täna hommikul olid nad varakult alustanud, mina ärkasin kuue paiku, siis neil sõnelus juba käis. Vahepeal koputati. Kuulsin, kuidas madal naisehääl ütles, et Kostja, Koooostjaaaa, ma ei saa ilma tablettideta! Kooostjaaa! Peale seda hakkas jälle koputamine pihta.

Hakkasin juba mõtlema, et seal hoitakse kedagi vangis ja nüüd üritab ta kopsimisega tähelepanu köita, et altnaabrid kuulevad ja kutsuvad politsei.

Vist kutsungi, kui järgmine kord koputatakse…..