Merle blog

Vaatasin just, et minu bloogi tullakse kõige rohkem otsinguga ” koduvein “, teisel kohal on “kuuking”ja täna siis lisandus nendele ” kaneelirullid”.

Varem oli tipus “taaskasutuskeskus”.

Tundub, et kevadel, kui taaskasutuskeskus populaarne oli, tehti kodus suurpuhastusi, praegu aga on tõesti veinitegemise hooaeg. Kuigi moosiveini saab teha aastaläbi.

Kaneelirullid otsing aga näitas mulle, et seoses sügise algusega on naised rohkem kodus ja pliidi ääres.
Retsepte ja täisesti tasuta saab aadressil www.kokaraamat.ee

Igal juhul tegin järelduse, et inimesed käituvad ühe mustri järgi, tahad sa seda või mitte ja paljuski on inimtegevus ettearvatav.

Vaatasin, et viimati kirjutasin siia 1.septembril.
Lihtsalt polnud midagi öelda, nagu selles inglise anekdoodis poisi ja shnitsliga….

Aga!
Eelmisel nädalavahetusel käisin rabamatkal.

Eriline oli see matk selle poolest, et kõigest saab rääkida ülivõrdes: ilm oli väga ilus, seltskond oli mõnus, fotokas oli mõnus, jalad märjaks ei saanud, jõhvikaid oli, seeni oli.
No mis sa hing veel ihaldad.
Kõige parem oli veel see, et mu seljavalu jäi sinna rabasse. See on juba peaaegu nii, et rabale haigus, varesele valu, ja kuidas see lugu sealt edasi läks.

Oktoobri lõpus on Jüri Gümnaasiumi aastapäevapidu.

Mina läksin sinna kooli 24 aastat tagasi 2. klassi.
Ja selle kooli lõpetasin 16 aastat tagasi.

Igal juhul on mul siis võimalus oma klassi- ja koolikaaslasi kohata 28. oktoobril.

Kooli kokkutulekud on iga kord kujunenud vägevaks peoks, viimati ei tahetud Antti Kammistet lavalt minema lasta, aga ta ikka läks. Ütles, et temale nüüd aitab ja mingu meie ka ära koju, et aitab küll juba.
(Seekord on diskor Märt Rannamäe, ehk on temal pikem kannatus.)

Pärast jätkus pidu minu vanemate korteris, kuna nemad olid läinud maale asjatama. Loomulikult tuli vaba pleiss kohe ära kasutada. Ja jooki jätkus kauemaks…

Järjekordselt panin käima ühe veini.

Sel aastal olen targem ja panen veini sisse suhkrut rohkem, enam ei hakka kuiva veini tegemisega riskima.
Lihtsalt eelmine tuli hapuvõitu ja vähese alkoholiga.

Meie peres ollakse muidugi seisukohal, et parim vein on viin, aga ma proovin ikka.

Protsess kui selline on põnev, kõik need äädikakärbsed, sodimine, libe köögipõrand jne.
Pärast on tarvis teha suurpuhastus ja kärbsemustast aknad puhtaks pesta.

Ainus erinevus eelmise aastaga võrreldes on see, et Dr. Toompark pole väga ärevil. See on tingitu ilmselt sellest, et eelmise aastakäigu vein ei muutunudki viinaks, aga noh, eks tegijal juhtub nii mõndagi….