Seened on kohal!

Laupäeval võtsin ette väikese metsaretke. Mõtlesin, et jalutan ja maandan pingeid ning korjan kanarbikuõisi. Järsku märkasin ühe mätta all midagi erekollast. Südamevärinal koukisin sealt välja ilusa kukeseenepere! See mõjus mulle värskendavalt! Tunnile metsas lisandus teine ja omletti sai teha! Seened on täitsa olemas, sügis saab olema täiuslik!

Jäätmering.

Lasteaiatöös on oma huvitavaid tahke. Täna ei ole mul plaanis pedagoogikast rääkida. Peatuksin pikemalt hoopis söögijäägimajandusel. Oo, vot see on teema, millega ilmselt vähesed on kokku puutunud. Eelmises töökohas töötades täitis meie päevi pidev probleem, kuhu paigutada järelejäänud toit. Teatavasti pole enam kombeks lapsi sööma sundida ja toidujääke on tihtipeale palju. Minu rühma söögitädi ütles… Continue reading Jäätmering.

Raisk, kuidas ma kohe selle peale ei tulnud!

Suurest igatsusest seenelkäigu järele ostsin endale seeneraamatu. Ämm arvas, et see raamat on selleks hea, et saaks aru, milline sitaseen söödav on. Praegu loeb ta seda huviga. Dääm, nüüd ta saab aru, kui ma teda mürgitada tahan.

Räägime ilmast.

Kui inimestel millestki muust rääkida pole, siis ilmast ikka on. Ilmaga on ikka kas hästi või halvasti ja kõneaineks sobib ikka, eriti tutvuse algusepoole. Seda aastat ilmestavad võimsad külmad ja kuumad. Talvel oli liiga külm, kevadel sadas liiga palju, siis oli öökülma liiga palju….ja suvi on olnud muidugi tore. Väga soe ja mõnus, ilma vihmata… Continue reading Räägime ilmast.

Elu töötuna.

Oma viimasest töökohast lahkudes ähvardas mind peaaegu kahe kuu pikkune tööta olek. Kujutlesin ennast randa päevitama, raamatuid lugema, rattaga sõitma, maale moosi keetma ja rohima, metsa jalutama… Noh, ka raskusi kujutlesin. Näiteks, et jään raskelt haigeks, aga minu haiguskindlustus on lõppenud, toiduraha enam pole ja lapsed nutavad näljas…. ja veini asemel tuleb osta hoopis…..odekolonni. Nüüd… Continue reading Elu töötuna.