Archive for March, 2006

Koduveini soovite?

Wednesday, March 29th, 2006

Ükskord suvel aurutasin ma mahla.

Mõtlesin, et poleks paha proovida.

Koduveini teha.

Eriti põnevil oli sellest muidugi Dr. Toompark, kes paar tundi peale veini käärima panemist käis köögis uurimas, et kas veini kah saab.
Kui kuulis, et läheb pisut aega, otsustas ta, et olgu, aga homme joome ära.

Vein aga muudkui käis.
Ja käis.
Ja käis.
Vahepeal ei käinud, siis panime suhkrut juurde.
Ja käis jälle.

See kestis siis juba augustist.

Täna me villisime ta lõpuks ümber, peale kogu seda käimist oli ta justkui väsinud olekus ja Dr. arvas, et oleks hea villima asuda.

Degusteerimine oli pisut kiirustav, mulle isiklikult tundub, et on puhas marjane maitse, pigem hapu ja ilma pika järelmaitseta.
Päris huvitav.

Ei, ärge kiirustage veel meile seda jooma, mulle tundub, et ta soovib pisut rahuneda.
Vein, ma mõtlen.

Orhideed.

Monday, March 27th, 2006

Orhidee
Endalegi märkamatult olen astunud orhideeklubisse.

Ametlikult seda klubi veel ei eksisteeri, kuid midagi siiski susiseb. (Mitteametlikult on isegi põnevam…)

Kui keegi veel ei tea, siis klubi koondab orhideehuvilisi, kes peavad üksteise juures koosolemisi, kus imetletakse ja kadestatakse teiste klubiliste kogusid, vahetatakse kogemusi ja räägitakse mullasegudest.

Loomulikult vesteldakse ka kahjuritest, orhideede haigustest ja kastmisest. Näiteks piserdusvee temperatuurist, sellest, millal kuukinga kasta ( siis kui juured hõbedase tooni omandavad )

Kõikidel riikidel, kellega Eestil on üks piir, on oma ametlik klubi olemas, ainult Eestis veel ei ole. See viga tuleb loomulikult parandada. Niisiis tuleb muutuda ametlikuks.

Klubi üks eesmärke on ka see, et kui soovid välismaalt endale põnevaid sorte tellida, siis üksi seda teha on muidugi väga kallis. Seepärast on hea kopereeruda ja teha seda ühiselt. Loomulikult ei ole mõtet tellida mitut sama sordi taime, kuna nad ju kasvavad ja taimi saab vahetada.

Niisiis igati kasulik ettevõtmine.

Kui rääkida minu kogust, siis see on veel väike. Praegu kuulub sellesse kaks dendroobiumi, katlaya, viis erinevat kuukinga, zygopetalum ja oncidium.

Roheline geen.

Monday, March 27th, 2006

Sulav lumi, juba kõrgemalt käiv päike, mullalõhn ning laulvad musträstad.

Kõik see paneb minus liikuma ühe geeni.

See geen ütleb mulle, et osta mulda, osta mulda, OSTA MULDA!!!!!
Ütleb, et osta seemneid, osta seemneid, OSTA SEEMNEID!!!

Sunnib mind haarama labidat ja harki ning maad kaevama, sobrama kobedas mullas ja puistama vagudesse kõikvõimalikke seemneid.
Sunnib mind kinnist rõdu kohendama väikeseks kasvuhooneks ja selle mulda täis tassima.

Kevad on käes ja tasapisi tunnen jälle oma esivanemate geeni ärkavat.
Juba on mul esimene mullakott ostetud (see vedeleb praegu esikus, mittehuviliste jalus), siis rõdutomati seemned ja maitsetaimede seemned.

Ühe töökaaslase käest sain täna tomatitaimed, mida peab pikeerima hakkama.

Rõdu on vaja tühjadest moosipurkidest tühjaks teha, sest päike juba soojendab seal väga kutsuvalt.
Vaja muld ja kastid soojenema tassida.

Hurraa, hooaeg on alanud!!!

Kuulutus.

Thursday, March 16th, 2006

Kuna olen Dr. Toompark uue dieedi suur austaja, vajan ma lähemal ajal ratastooli ja päevast hooldusõde.

Kellel on ära anda ratastool, eriti hea, kui on elektroonilise juhtimisega, andke teada.

Samas päevane hooldaja võiks olla vanem ja mitte kõige ilusam. Kenadel ja seksikatel palun mitte ühendust võtta.

Tabamata ime.

Monday, March 13th, 2006

Laupäeval külastasime Aarnega Kohvik-kino.

Kino kui selline oli huvitav. Vabas õhkkonnas head friigifilmi nautida, ilma popkorni ja kokakoolata. Väga mõnus.

Eriti lahe oli see, et kardina tagant, mis kattis paremat seina, kostus äkki, peale teist filmi, kärehäälne.” Braavo, braavo, hea film oli!”. Vaheaja saabudes ilmus sealt välja üks väga purjus Von Krahli baari elanik, kui nii võib öelda. See nagu lisas üritusele vürtsi ja usutavust.
Kuna filmideski toimus midagi samalaadset, sobis see kuidagi eriti hästi. Mul tekkis isegi kahtlus, et sellele tüübile makstakse pisut, et ta kino ajal seal aeleks ja kraaksuks. Selleks, et tekkiv tervik oleks täiuslik.

Ei saa me ilma maskottideta.

Filmid, mida vaatasime, on siis E. Vilde ” Tabamata ime. ” ainetel. Kõik omalaadsed, erineva vaatenurga alt tehtud.
Mida vähem materjali, seda suurem on loovus, peaks selle kohta ütlema.

Väga head näitlejatööd.

Mõtlema panid.
Naerma panid.
Meelt lahutasid.

Kas see meie praegune kunstitegemine ongi selline? Kapitalistlik oligarhia määrab kõike? Selline mõte valdas mind peale nende filmide vaatamist. Selles meie maailmas ei muutu ka midagi. Vähemalt Vilde kaasajast siiani siis. Kuigi kõnesolevate filmide tegemise vahendid olid napid.

Kõige rohkem meeldisid mulle Maarja Kõvera ja Maimiku filmid, Maimiku filmis aga Djuud meeste peldikust, eriti vinge jope ja tabletisõrmusega mees, pedantselt pügatud habemega. Superlahe tüüp.

Muidugi, mida ma siin heietan, minge vaadake parem ise.

Selleks tuleb aga eeltööd teha ja piletid varem valmis osta, kuna saal on väike ja kui arvate, et lähete lihtsalt kinno ja jooksete paar mintsi varem kohale ning saate sisse, siis eksite väga. Meiegi ootasime ukse taga lisatoole.

Kena laupäevaõhtu oli.

13. märts

Monday, March 13th, 2006

Otsin ennast

su silmades.

Südamesse ma

veel ei näe.

Imelist sära

on äkitselt

talvistes

sombustes

ilmades,

kui su suurde

pihku

olen unustand

käe.

Einoh.

Thursday, March 9th, 2006

All-Around Smart

You are all-around smart. Essentially, that means that you are a good combination of your own knowledge and experience, along with having learned through instruction – and you are equally as good with theoretical things as you are with real-world, applied things. You have a well-rounded brain.

40% applied intelligence
0% learned intelligence

Take this quiz at QuizGalaxy.com

Tarkus tarvuline vara. 
 
 

Ametitest.

Thursday, March 9th, 2006

Kunagi koolis käies olid meil kutsesuunitlustunnid. Kohal käis üks naine, kes mõõtis testiga võimeid jne.

Juttu tehti sellistest väärikatest aladest, nagu ehitaja, müüja jne.

Mina õppisin tootmisõpetuse tunnis maalriametit. Naissiseviimistlejad jooksid mööda treppe, krohvipanged käte otsas.
Tegelikult pidi ikka mitu korda vaatama, et mis soost nad olid…

No mis siin nuriseda, see amet aitas mul EÜE rühmas paguneid teenida, sest MINA OSKASIN KROHVIDA ja maalritöö ning tapeedipanek ei valmista mulle probleeme.
Eelis oli veel see, et mina ei pidanud laudas tööl käima, kuigi need riided, mida laudatöölised said, olid eriti šefid ja minu punkarihing neid ihkas….

Ja ehitajate kamorkas riideid vahetades nägime kapiustel paljaste naiste pilte, mis avas meile jällegi maailma uusi külgi…

No igal juhul oli see põnev ja lootustandev, sest ei lauta ega ehitusele ei läinud meie klassi naistest küll keegi.

Ka on mul meeles minu keskkoolilõpp ja vastuvõtt sovhoosis, kus meid õnnitleti, kingiti raha ja küsiti, et kelleks me siis ka saada soovime. Kõigil oli midagi head öelda, aga tavalist.
Merike meie klassist ütles aga, et tema soovib sellist ametit, kus vähe tööd peaks tegema, aga palju palka saab.

See vallandas tormi.

Meie sotsialistliku moraali juurde ei saanud selline mõtlemine kuuluda.

Kes seda muidugi ette nägi, et veidi rohkem kui aasta ja meie mõtlemine hakkas minema hoopis teises suunas.

Miks ma seda üldse kirjutan.

Neid mõtteid mõlgutasin ühel päeval, kui sõitsin mööda trollipargist ja nägin piletikontrolle oma punasest bussist väljumas.

Kas nemad teadsid kooli lõpetades, kelleks nad saada tahavad?

Nad tulid bussi poolt, jopehõlmad lohakalt lahti, jalad lohisemas, pikk ja lühike mees groteskselt kõrvuti, pead norus.

Saak oli niru vist.

Läksid trollijuhtide sööklasse boršši helpima ja väikest külmarohtu võtma….

Või veel.
Ühel päeval sõitsin bussis, pilet higises käes.

Ühes peatuses jooksid bussile kaks tüsedapoolset, näost lõkendavat, keskeale lähenevat naisterahvast.

Paistis, nagu nad oleks just veinijoomise lõpetanud.

Näe, liduvad peolt bussile, mõtlesin.

Tühjagi.
Bussi jõudes rebisid nad oma kopsaka rinnapartii vahelt mingid kaardid ja hüüdsid nagu ühest suust : ” Kontroll! ”

See kontrolöri amet on mitmetahuline. Ilmselt tuleb läbida mitmeid koolitusi, nende hulgas ka näitlejakoolitus, selleks, et reisijatel igav ei hakkaks.

Mind huvitab ainult see, et kas kõik need inimesed, kes töötavad piletikontrollina, tahtsid juba peale põhikooli lõppu seda ametit pidama hakata.

Uni.

Thursday, March 9th, 2006

Läksin klassikokkutulekule. Ilm oli selline kevadine, lõhnas mulla järele ja oli hämar.

Pille ütles mulle, et tuleb minna sauna.

Saun asus eemal, suurte puude all.

Imekombel olin ma kohale jõudnud. Pidu oli juba täies hoos, Ants oli purjus, Tanel ei olnud veel kohale jõudnud.

Keegi andis ka mulle topsi viinakokteiliga.
Rüüpasin.
Ossa pagan, see hakkas hirmsasti pähe.

Mind hüüti saunaruumist.

Tahtsin sauna minna küll, aga avastasin, et olin saunaasjad ( seep ja saunalina ) maha unustanud. Korraks mõtlesin, et kindlasti ei saada arugi, kui ma ilma seebita saunas käin, kuid siis mõtlesin ringi ja peokaaslaste õnnistuse saatel läksin poe poole.

Vahepeal oli tulnud talv, oli pilkane pimedus.

Tegelikult polnud mul aimugi, kus pood asub.

Äkki avastasin, et kõnnin megasuure sefiiritordi sees. ( Megasuur tähendab seda, et tort mahtus vaevu ära 600 ruutmeetrisesse Juku mängutuppa).

Selgus, et toimub Pireti sünnipäev. Kuulsin eemal Marge häält, kes lõõpis Piretiga tordi üle.

” Noh, Piret”, ütles Marge,” sul samasugune sünnipäevatort tellitud,nagu igal aastal, nimi peal ka ja puha…”

Vaatasin ringi ja nägingi tordil väga suurt silti, kuhu oli midagi kirjutatud minu ema käekirjaga.

Äkki märkasin, et minu astumisest olid jäänud tordi peale väga suured jäljed. Üritasin neid veidi siluda.

Siis märkasin, et olen täiesti alasti.

Selge see. Ma tulin ju saunast.

Järsku kuulsin, kuidas Marge mind hüüdis.

” Merle! ” hüüdis ta,
“tule sealt tordi pealt alla, ma tean küll, et sa seal oled…..”

Kuidas ta teadis???

Hakkasin ennast selle tordi pealt siis alla libistama. Jube, millised jäljed sellest järgi jäid, täielik vagu, kui ma oma hülgekeha sefiirist läbi lohistasin. Möödusin suurest õnnitlusesildist, jõudsin tordi äärele akna all ja valmistusin üle serva alla laskuma. Samal ajal üritasin enda jälgi kätega ühtlasemaks patsutada…

Aknast kumas valgust.

Kas sina oled mind talvel toitnud?

Tuesday, March 7th, 2006

Eile hommikul saabus tööle meie lasteaia juhataja ( väga blondi ja tegusana ) ning riputas üles materjali linnugripi kohta. Tähtsam oli markeriga kenasti ära märgitud. ( Lokutid muutuvad siniseks, munatoodang langeb 100% jne, jne ).

Käsk oli, et kõik õpetajad selle läbi loeksid.

Kõige tipuks selgus, et linnusöögimajad nii lasteaia eest kui ka tagant tuleb maha võtta, kuna saabuma hakkavad rändlinnud….

Mina tegin veel nalja, et võtame parem söögimaja alt sokiproovi, sest mulle tundus, et seda juttu küll tõsiselt ei aeta.

Söögimajad olidki õhtuks maha võetud.

Kel pole aega Jubejussi blogi lugeda, tulge minu lasteaeda tööle. Pealegi jääb seal varsti üks töökoht vabaks.