Sildi " Teadus " arhiiv

Kuidas moos kommi sisse saab?

12.02.2010 @ 8:08:55 - Aarne Toompark

Eks seda kommi ja moosi küsimust teavad kõik ja on seda isegi naljaviluks teistelt küsinud. Kuna kiire googeldamine sellele küsimusele vastust ei anna siis otsustasin selle lünga nii enda kui mitmete teiste teadmistes parandada. Kui küsimus puudutab komme, siis kõige lihtsam on küsida nende käest, kes komme teevad. Küsisin järele ja siin on Kalev Chocolate Factroy peatehnoloogi selgitus, kuidas moos kommi sisse saab: Keeduseadmetes valmistatakse karamellimass (suhkrust, glükoosisiirupist, maitse-, lõhna- ja värvainetest), mis keetmise järel on kuum, plastiline ja elastne, ning sellest saab hõlpsalt kompvekke vormida. Eraldi seadmetes keedetakse valmis  täidis- moos (suhkrust, glükoosisiirupist, hoidistest, maitse-ja lõhnainetest). Kui karamellimass on jahutatud temperatuurini 80-90° C, ...

Rahvusvaheline seagripi vandenõu

11.01.2010 @ 8:12:35 - Aarne Toompark

Nüüd, kus on selgunud, et kallilt ostetud seagripi vaktsiini keegi nagu eriti ei tahagi, tuleb kiirelt uus paanika korraldada. Nüüd levitame uudiseid, et varsti tuleb uus gripipuhang et vaktsiini ikka maha müüa saaks. Mina usun ravimifirmade ülemaailmsesse vandenõusse ja seda, et kogu ilm nende käpa all on. Seda on lihtne tõestada paari näite varal. Vaata, millise firma pastakaga su perearst kirjutab? Millise firma kalender tal seinas- ja milline lauakate? Milliste logodega on tema märkmepaber ja stendil hoiatused ning õpetused patsientidele? Peale seda vaata, mis firma rohu ta sulle välja kirjutab. Samu asju võid jälgida apteegis, kui lähed sinna näiteks lihtsat külmetusravimit ...

Pressiteade: Tartu Ülikool annab teadusportaalile Novaator uue stardi

17.11.2009 @ 9:16:24 - Aarne Toompark

Teadusuudiste portaal Novaator on tänasest saanud endale uue kodu www.novaator.ee, kus on senisest laiem teemadering ning rohkem võimalusi teaduse põnevat maailma avastada. Huvilisteni tuuakse nüüd uudiseid nii loodus-, täppis- kui sotsiaalteaduste valdkondadest, nii Eestist kui välismaalt. Avapäeval tutvustab Novaator.ee levinumaid müüte seagripi kohta, räägib, kuidas Eestis on levinud psühholoogiliste testide kasutamine, mis ei näita midagi testitava isikuomaduste kohta ja palju muud põnevat. Novaatori peatoimetaja Villu Päärti sõnul on portaali eesmärgiks tutvustada lugejatele, kuidas maailm toimib. "Novaator on tavaline uudisteportaal, millel on vaid see vahe, et me kirjutame teadusest ja tehnoloogiast, eesmärgiks tõestada, et see, mis teadusmaailmas toimub, on pööraselt põnev," rääkis Päärt, ...

Kuhu panna miljon krooni

27.10.2009 @ 8:23:30 - Aarne Toompark

Oletame, et sul on miljon krooni ja see on su kodus sularahas või siis planeerid sularahas miljoni kogumist. Kuhu see kõik panna? Palju see rahahunnik ruumi võtab? TÄIENDUS 26.10.2009 kell 12:40: Eesti Pangast sain info, et rahapaberi paksus on 0.8mm. Kommentaatorite abiga sai selgeks, et rahatähtede tegelik paksus on siiski 0.08mm. Nüüd on käesolevas postituses  mahtu puudutavad vead parandatud. Pindala arvutused olid õiged. Eesti kupüüride mõõtmed on 140x69x0.08mm. Rahatähtede paksuse kohta pidin eraldi Eesti Pangast järelepärimise tegema sest kodukal neil seda infot väljas polnud. Suuremate summade hoiustamise puhul ...

Linnaosavanemad Google’s

08.10.2009 @ 10:47:07 - Aarne Toompark

Jätkuks eelmisele postitusele, kus ma võrdlesin Tallinna linnaosavanemate positsiooni Neti.ee otsingumootoris, avaldan nüüd ka tulemused Google kohta. Kogu metoodika on sama, mis eelmisel korral ja sestap teen lühidalt. Otsingutulemuste arv: 4 esimest (Haabersti, Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme) saavad plusse, 4 tagumist miinuseid (Kesklinn, Kristiine, Pirita, Põhja). Otsingu tulemuste arv võrreldes eelise aastaga andis plusspunkte Haaberstile, Kesklinnale, Piritale ja Põhjale. Miinuseid said Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme. Tõusulaine plussid teenisid välja Haabersti, Lasnamäe ja Põhja. Languse eest saavad miinuseid Kesklinn, Kristiine, Mustamäe, Nõmme ja Pirita. Jällegi on võitjaks Haabersti linnaosavanem Viktor Vassilijev kolme punktiga. Teisel kohal Lasnamäe ja Põhja kumbki ühe plusspunktiga. Kolmandaks platseerusid Kesklinn, ...

Linnaosavanemate tuleproov

08.10.2009 @ 8:24:13 - Aarne Toompark

Peaaegu aasta tagasi tegin ma väikese kokkuvõtte, et millise linnaosavanema kohta meil internetist kõige rohkem infot leida võib. Nüüd on aeg uueks kokkuvõtteks. Kuna eelmisel korral kasutasin neti.ee tulemusi, siis teen võrreldavuse huvides seekord samamoodi. Esiteks siis keskmine otsingutulemuste arv. Võrreldes eelmise kokkuvõttega on keskmiste otsingutulemuste arv 13.5% langenud, s.t. linnaosavanemad on järjest vähem ja vähem teinud midagi niisugust, mis internetis äramärkimist leiab. Haabersti, Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme said plusspunkte, Kesklinn, Kristiine, Pirita ja Põhja miinuspunkte. Lisaks said Haabersti, Kesklinn ja Pirita ühe plusspunkti tõusulainel olemise eest. Teised said siinkohal vastavalt miinuse. Linnaosavanemad: Haabersti Viktor Vassiljev Kesklinn Marek Jürgenson Kristiine Mihhail Korb Lasnamäe Kalle Klandorf Mustamäe Kalle Mihkels Nõmme Rainer Vakra Pirita Tiit Terik Põhja Enno Tamm Kui võrrelda otsingutulemuste ...

Imelikud viinahinnad

02.10.2009 @ 8:19:01 - Aarne Toompark

Panin seda juba ammu tähele, et viina hinnad on poes natuke imelikud: ostes väiksemas taaras viina saad sa  selle odavama liitrihinnaga kätte, kui suurema pudeli ostmisel. Käisin viinapoes, vaatasin palju erineva mahuga pudelis viin maksab ja tegin väikse tabeli: Pudeli maht Hind Liitri hind 0.50 63.00 126.00 0.70 100.00 142.86 1.00 140.00 140.00 Ma ei saa aru, kus siin loogika on? Kui ma ostan 2 poolikut, siis maksan ma selle eest vähem kui liitrise pudeli eest. 0.7 Liitrine pudel on mikskipärast üldse kõige kirvema hinnaga. Hinda vaatasin spetsiaalses viinapoes Feenoks. Tavapoodides on hinnad tavaliselt kõrgemad. Võrdlesin Laua Viina hindasid sest mulle tundus, et see on üks enimostetud mark. Mingeid lastepudeleid (0.2, 0.35, jne) ei vaadanud. Uuringu käigus ...

Selgeltnägijate tuleproov

25.09.2009 @ 8:19:22 - Aarne Toompark

Telekat vaadata on igav. Seal on palju reklaamipause mis segavad tõsiteaduslike saadete vaatamist. Selgeltnägemise müstiline maailma on huvitav ja miks lasta teleprogrammi halbadest omadustest ennast segada? Palju parem on ise proov läbi viia! Mõeldud, ette valmistatud ja tehtud! Tuleproovi reeglid: Testitavale tutvustatakse käesolevaid reegleid. Testija segab tavalise 52 kaardise kaardipaki. Enne segamist on kõigil kohalviibijatel võimalus veenduda, et tegu on täiesti tavalise kaardipakiga. Kohalviibijaid peale Testitava ja Testija võib, aga ei pruugi olla. Testitaval on võimalus soovi korral kaardipakk üle segada. Sõltuvalt sellest, kes on viimane kaardipaki segaja, kas Testija või Testitav, saab teine pool õiguse segatud pakki tõsta. Seda võib kasutada või mitte sõltuvalt teise ...

Idamaised emotikonid

16.09.2009 @ 8:27:29 - Aarne Toompark

Kõik teavad, mis asjad smailid e. emotikonid on? Need viimasel ajal valdavalt kollased näokesed, millega pubekad oma teksti üle külvavad? Nagunii kõik teavad. Hiljuti lugesin netist, et läänemaailmas, st meil on need hoopis erinevad, kui idamaades. Suureks erinevuseks on see, et kui läänemaailmas kasutatakse smailide kirjutamiseks 90° pööratud pead, siis idamaades jääb nägu otse. Kuna meie kohalikke kõik nagunii teavad, siis panen siia kirja ainult idamaades kasutatavad: Õnnelik naeratus:  (^_^) või  (^.^) Naermiseks või lauluks avatud suu:  (^o^) Nalja tähistav silmapilgutus:  (`_^) või  (^_~) Suletud silmad tähistamaks kurbust või ohet:  (-_-) Langetatud pea kibestumise või pettumuse märgiks  (._.) või  (,_,) ...

Miks eestlased endale asju “muretsevad”

28.07.2009 @ 8:21:04 - Aarne Toompark

Sellest on mitmel pool räägitud, et eesti keele eripäraks on see, et eestlased "muretsevad" asju, lapsi, jne. Näited: Muretsesime endale uue teleka. Jüri ja Mari muretsesid lapse. Nad muretsesid endale Lasnamäele uue korteri. Jne. Millest see imelik asi tuleb? Ma mõtlesin selle just välja ja innustust andsid mitmed ja mitmed nõuka-aja teemalised postitused. Asjade "muretsemine" ongi nõuka ajast pärit. Kui mujal maailas inimesed läksid poodi ja ostsid endale asju, siis NSVL viljastavates tingimustes oli asju vaja tihtipeale just "muretseda" sest ostmise võimalust lihtsalt polnud. On ju loogiline ja kaval mõtlemine minu poolt…? Kui ühe keeleprobleemi lahendasin ära, siis tekkis kohe järgmine: "välja printimine". Kas see tähendab printerist välja arvutist välja, st ...