Sildi "GPS" arhiiv

Andmete import Google Mapsi

04.08.2010 @ 8:02:47 - Aarne Toompark

Ikka võib ette tulla niisugune olukord, kus tahaks mingeid geoandmeid Google Mapsi vahendusel vaadata ja/või jagada. Näiteks niisugune juhus, kui on vaja sõbraga tundmatus kohas kohtuda, sinul on koordinaadid olemas aga temal ei ole navigatsiooniseadet. Vaadaku siis vähemalt kaarti. :) Leidsin mõnusa programmi, mis suuda kümnetest erinevatest failiformaatidest .KML faili valmis teha: GPSBabel:  offline ja  online verisoonid. Toetatud sisend- ja väljundformaate on tõesti palju ja neid annab kõiki suvalises kombinatsioonis kasutada. Offline versioon toetab loomulikult rohkem erinevaid formaate, kui online tööriist. Selleks, et GPSBabel'i abil konverteeritud .KML fail Google Maps'i saada, tee nii: Mine lehele maps.google.com ja logi ...

Andmete eksport Google Mapsist

09.07.2010 @ 8:02:52 - Aarne Toompark

Vahest tekkib niisugune olukord, kus sa oled hulga andmeid Google Maps’i sisestanud ja nüüd oleks vaja need kuidagi ka enda arvutisse salvestada. No näiteks selleks, et kaardil paika pandud punktid oma GPS vastuvõtjasse, autonavigaatorisse,  telefoni või koguni mõnda offline-seadmesse saada. Lahendus: Peale sisselogimist kliki Google Maps esilehel vasakus servas Google logo all “My Maps“: Kliki vasakul menüüs kaardil, mida eksportida tahad. Kliki “Edit“: Paremklikk lingil “View in Google Earth“ ja “Copy Link Location“ (Firefox), Copy link address (Chrome) või Copy Shortcut (IE): Kleebi link aadressireale ning asenda seal “&output=nl&“ >> “&output=kml&“ ning vajuta Enter. Salvesta. Valmis! Nüüd on sul .KML fail kus on ilusasti alles kõik lisatud ikoonid ja ...

Kirjutame ise tehnoloogiauudise

31.05.2010 @ 8:08:17 - Aarne Toompark

Eelmisel nädalal olin ma verine ühe Delfi uudise peale, mis jutustas GPS süsteemi arengutest. Alguses hädaldasin ainult Twitteris ja Facebookis aga peale seda, kui Regio naviblogis, mida ma olen ikka asjalikuks uudisteallikaks pidanud, seda uudist soovitati, ajas ihueritised keema. Väljavõtteid Delfi/Forte tõsisest tehnikauudisest: GPS - süsteem, mis võimaldab määrata asukohta Maa pinnal mitme satelliidi raadiosignaalide võrdlemise teel. Tegelikult võrdleb GPS vastuvõtja erinevatelt satelliitidelt edastatud raadiosignaali vastuvõtjani jõudmise aega. Lihtsustatult võib öelda, et kui sa oled Tallinnast 159, Pärnus 96 ja Tartust 78 kilomeetri kaugusel, siis oled sa Viljandis sest see on ainuke ühine punkt, kuhu eelpool viidatud linnadest just nii palju maad ...

Esimene IIF satelliit viibib

20.05.2010 @ 10:41:24 - Aarne Toompark

Täna pidi orbiidile saadetama esimene 2F põlvkonna GPS navigatsioonisatelliit (GPS IIF-SV1). Cape Canaverali kosmodroomil (Florida) avastati, et midagi, mida ma kahjuks tõlkida ei oska, ei tööta korralikult: During normal processing for the launch from Cape Canaveral, Florida, mission managers determined that a piece of ground support equipment used to control one of the swing arms on the fixed umbilical tower was not operating correctly and needed replacing. Õnneks pole probleem tõsine ning uus stardiaeg on planeeritust vaid 24 tundi hiljem, 11:25 kuni 11:43 p.m (22.05.2010 kell 6:25 kuni 6:43 meie aja järgi). See start on eriline selle poolest, et orbiidile saadetakse esimene IIF ...

01.05.2000 – GPS sai vabaks

04.05.2010 @ 8:14:39 - Aarne Toompark

Lisaks talgutele, kevad- ning tööpühale oli 1. mail üks väga tähtis aastapäev. 10 aastat tagasi lülitati GPS satelliitide “selective availability“ omadus välja. Peale seda saab tavalise vastuvõtjaga täpsuseks 3 – 5 m senise ~100m asemel. Selective Availability on GPS süsteemi omadus tahtlikult satelliitidelt saadetavasse signaali juhuslike vigu lisada ning selle kaudu vastuvõtja täpsust halvendada. Kasutusel oli niisugune süsteem selleks, et takistada USA vaenlastel GPS süsteemi militaarotstarbel kasutamist. Õnneks alates 2007 aastast ehitatud GPS satelliitidele seda võimalust enam sisse ehitatud pole. 100m täpsuse puhul oleks autonavigaator üsna kasutu ning geopeiturid rühmaksid ennast võpsikus segaseks. Võib-olla just Selective Availability väljalülitamine oli tõukeks sellele, et ...

Miks GPS valetab

30.03.2010 @ 8:11:33 - Aarne Toompark

GPS’i tööpõhimõtteks on satelliidilt saabuva raadiosignaali vastuvõtjani jõudmiseks kuluva aja mõõtmine. Kulunud aja järgi arvutatakse vastuvõtja asukoht ruumis. 2D positsiooni saamiseks piisab, kui signaali saadakse kolmelt satelliidilt. 3D positsioon nõuab vähemalt nelja satelliidi signaali. Iga satelliit edastab teate saatmise aega, satelliidi enda täpseid orbiidi andmeid (efemeriidid) ja üldist süsteemi seisundit ning kõigi teiste satelliitide umbkaudseid orbiite (almanahh). GPS täpsuseks on tänapäeval 3 - 5 meetrit. Miks GPS täpsem ei ole? Satelliitide kella vead: 1 - 2m Satelliitide orbiitide vead: 1 - 3m Ionosfääri viga: 1 - 7m Troposfääri viga: 2 - 3m Mitmeteelisuse vead: 0.5 - 1.5m Vastuvõtja müra: 0.2 - 0.35m Kust tulevad GPS vead? Satelliitide kella vead - kuna raadiolaine liigub kiirusega 300km/sek, siis ...

GLONASS uueneb märtsis

18.02.2010 @ 11:30:23 - Aarne Toompark

Juba vähem kui 2 nädala pärast lastakse Baikonuri kosmodroomilt Proton M kanderaketiga orbiidile järgmised 3 GLONASS satelliiti. Nii rakett kui satelliidid ise on juba kosmodroomil kohal ja läbivad testimist. Eelmine start toimus 14.12.2009 ja ka siis lasti korraga üles 3 GLONASS-M satelliiti. Töökorda said need 05.02.2010 ja sellest ajast on meil pidevalt kasutada olnud 19 GLONASS satelliidi signaal. Mitmed allikad väidavad miskipärast järjekindlalt, et töötavaid satelliite on 16. Nad pole vist viitsinud ametlikult lehelt järele vaadata. Praegu on orbiidil 22 satelliiti, millest 1 on remondis ja 2 süsteemist väljaviimisel. 3 uut satelliiti on tubliks kinnituseks ning nii saame me millalgi aprillis loodetavasti kasutada ...

GPS vanasse telefoni? Jah!

09.02.2010 @ 8:11:50 - Aarne Toompark

EMT on esimene operaator maailmas, kes testib BlueSky Positioning poolt välja töötatud SIM kaarti, millele on integreeritud A-GPS vastuvõtja. Niisugune SIM kaart võimaldab GPS rakendusi kasutada ka niisugustes telefonides, millel sisse ehitatud GPS vastuvõtjat pole. Ma arvan, et see on väga hea uudis just nendele, kes on kaalunud oma telefoni uuema vastu välja vahetamist just puuduva GPS’i pärast. Teisest küljest on tegi siiski veel testimise faasis oleva asjaga ja millal seda oma teenusepakkujalt nõuda võiks, keegi ei ütle. Muidugi ei sisalda pressiteated mitte ühtegi konkreetset numbrit jõudluse, hindade, ajakavade, jne kohta aga vähemalt on tore teada, et niisugune vinge asi võiks maailmas ...

Kuidas GPS ei tööta

23.10.2009 @ 8:19:19 - Aarne Toompark

Vaatasin filmi Blood and Bone ja seal oli koht, kus kaks meest rääkisid omavahel niisugust juttu: A: Pane tähele. Tahan sulle helistada, tuleb vajutada vaid 40, mis aktiveerib automaatselt GPSi, mille kaudu leiab satelliit su igalt poolt. Kõva, eks? B: Kui peaksid seda kunagi minu peal kasutama, ma tapan su. Jama! Telefon, navigaator, maamõõduseade, või mujal kasutuses olev GPS vastuvõtja saab satelliitidelt küll ajasignaali, satelliidi orbiidi andmeid, infot süsteemi seisundi kohta, jne aga vastu ei saada ta mitte midagi. Side on ainult ühepoolne, satelliidilt vastuvõtjale. Ei GPS'i ega ühegi teise navigatsioonisüsteemi satelliit (ulmet ja jõustruktuure praegu ei arvesta) ei tea kunagi, kus vastuvõtja asub. ...

EGNOS ei ole imeravim

06.10.2009 @ 8:19:35 - Aarne Toompark

Mitmest kohast saab lugeda uudiseid, et 1. oktoobril käivitati EGNOS (European Geostationary Navigation Overlay Service) navigatsioonisüsteem. Kuna tihti pole kirjutajate ja/või tõlkijate puhul tegemist asjatundjatega, siis sisaldavad need jutud palju ebatäpsusi. Kõige hullema jutu leidsin Delfist: GPS - navigatsioonisüsteem sai täpsema konkurendi (sealt ka edaspidised tsitaadid). Nemad polnud kohe üldse viitsinud kodutööd teha. Kuidas EGNOS (European Geostationary Navigation Overlay Service) töötab? 40 maapealset jaama võtavad vastu signaali GPS satelliitidelt. Kuna jaamade koordinaadid on täpselt teada, siis on võimalik määrata hetke GPS signaali viga. Vea suurus saadetakse nelja kontrollkeskuste kaudu kolmele satelliidile, mis omakorda edastavad selle lõppkasutaja vastuvõtjale. Nii saabki lõppkasutaja parema täpsuse kui ainult ...