Augustis 2007 tegin väikese kokkuvõtte arvetest, mida korteriühistu mulle kahe aasta jooksul saatnud oli. Siis sain ma keskmiseks tulemuseks 1 361.02 krooni kuus.
Nüüdseks on olukord kahjuks halvemuse poole muutunud. Keskmiselt maksan nüüd korteriühistule iga kuu juba 1 731.25 krooni. Detsembris tuli arve 2 700 ja jaanuaris juba 3 050 kroonile.
Korteriühistu saadab mulle "korterimaksu" arve. Korterimaks sisaldab järgmised asjad:
- Vesi, kanalisatsioon (m³)
- Vee soojendamine (m³)
- Mõõdetud soojusenergia (m²)
- Lift (korter)
- Gaas (m²)
- Üldkasutatav vesi (m²)
- Haldus, hooldus (m²)
- Remondifond (m²)
- Prügivedu (m²)
- Soojussõlme laen (m²)
- Admin.kulud (korter)
- Üldelekter (korter)
- Elamukindlustus (m²)
- Fonolukk (korter)
Lisaks selle maksame elektri, internetiühenduse ja kaabel-TV eest juurde veel ~510 krooni.
Seega maksab praegu meie neljaliikmelisel perel korteris elamine 2 300 krooni kuus ja hinnatõus augustist 2007 jaanuarini 2009 on umbes 500 krooni. Protsente ei viitsi arvutama hakatagi...
* * *
Kui Jaanus Mutlile niisugune arve tuleks, oleks ta paugu pealt selili maas.
Statistika mõttes mainin ära, et 3toalise 60ruuduse lasnamäe korteri arve tuli eelmisel kuul 2300 kopikatega. Sinna lisandub siis elekter, internet, telekas, telefon.
Küsimus, kas käisid viimasel korteriühistu liikmete koosolekul?
Taaralinnas on samas suurusjärgus korterite hooldustasud poole odavamad.
Samal ajal küte on Tartus kallimm kui Tartus?
Mingi haldusfirma …tegutseb
Ma käin ALATI ühistu koosolekutel kohal.
Õhtul panen paar viimast arvet rida haaval kirja.
EDIT: Tehtud! Kuidas jaguneb korterimakse.
Me elame hetkel kesklinna puumajas, korteris on elektriküte. Viimane elektri arve oli 2406 krooni. Korter on 60 ruutu. Võrreldes eelmise kuu arvega on see 900 krooni rohkem. KÜ teeb eraldi arve ja see oli nt 1200 kr, eelmise kuuga võrreldes vahe 300 krooni. Täiesti masendav, seetõttu otsisimegi soodsama üüriga ja keskküttega korterit. Eks näis, kas ikka tuleb odavam…
Ma ei saa pihta, kuidas need ühistumaksud võivad erinevatel kuudel nii radikaalselt kõikuda. Siinmail on kombeks, et ühistu juhatus koostab eelarve projekti, mis osanike aastakoosolekul läbi arutatakse ja kinnitatakse. Seejärel on maksud kuni järgmise aastani, st. järgmise eelarve vastuvõtmiseni igal kuul täpselt sama suured, sendi peale. Kui peaks nii hullult juhtuma, et eelarve on ebareaalselt koostatud, tuleb muidugi erakorraline koosolek kokku kutsuda, kuid seda juhtub äärmiselt harva.
Äkki oleks mõõdukast portsust haldussuutlikust abi? Kui põhilised printsiibid ja arvutusvalemid on korralikult läbi mõeldud ja põhikirjas paika pandud, ei saagi juhatus eriti valedele rehkendustele aastaeelarvet koostada. Kui liikmetest endist ühe juhatuse jagu piisavalt tarku päid ei leita, pakub turg kuhjaga kvaliteetset haldusteenust. Selliste firmade teenuseid enamus ühistutest kasutabki.
Keegi võiks statistikat teha kui palju ühe a la 100 ruuduse maja kütte peale raha kulub. Varsti tuleb välja, et majas on odavam elada. Või juba on?
LARKO: Vett ja kütet maksame reaalse tarbimise järgi ja need hinnad muudkui tõusevad. Tarbimine ise on samuti kuude lõikes erinev. Järgmine postitus lahkab arved laiali. Remondifondi makse tõstmise otsus võetigi üldkoosolekul vastu.
133m2 ridaelamu igakuine keskmine kulu (sh haldus-hooldus-vesi-gaas-elekter-internet-TV-turvateenus, va maamaks) 4000.- ehk ca 30.-/m2.
Aarne, ma pole algusest peale ka mõistnud veetarbimise korterite kaupa mõõtmise otstarbekust. Siin on seda ka aegajalt arutatud, kuid seni on jõutud järeldusele, et kokkuvõttes maksab ise mõõtmine rohkem kui sellest kasu on. Arvestid tuleb soetada, neid tuleb aegajalt vaagida ja uuendada ja ikka päris täpse tulemuseni ei jõuta nagu Su järgmise postituse kommentaarides ilmneb (üldkasutatav vesi).
Siin on vee eest tasumisel erinevaid variante. Kas arvestatakse paljalt pinna järgi või korteris elavate inimeste arvu järgi või mingisugune nende kahe ühend. See kuulubki nende põhimõtete ja arvutusvalemite hulka, millest tuleb kokku leppida ja need ühistu põhikirjas fikseerida et kellelgi midagi viriseda ei oleks.
Kütega on nõnda, et eelmiste aastate tarbimise alusel võib küll terve aasta tarbimise eelnevalt arvestada. Tark juhatus ülehindab seda mingil määral ja arvestab ka kütehinna tõusule. Pole hullu kui ühistu sellest väikse kasumisse ajutiselt satub (näiteks erakordselt leebe talve korral), küll ta aegamööda kindlasti ära kulub. Peamine on, et elanikel on vähemalt üheks astaks kindlus sellest, kui palju nad elamispinna eest igal kuul tasuma peavad. Enamusel on ikka fikseeritud sissetulek, mis kuude kaupa just kõikuma ei kipu.
Minul on kokku 4 veemõõtjat mille näidud ma igakuiselt teatama pean. Üks külma vee mõõtja on köögis ja teine vannitoas. Sama lugu on soojaveemõõtjatega.
Mina olen mõõtja järgi maksmisega nõus ehkki meil kulub ruutmeetri kohta rohkem vett kui näiteks üksi elaval vanainimesel.
Igasuguse sisseharjunud süsteemi muutmine meie majas on suhteliselt võimatu kuna suurem osa elanikest on lihtsalt vanad, rumalad, muukeelsed, jne.
Mind sundis kirjutama Allari kommentaar… tahtsin lisada, et tuleb välja, et majas ongi juba odavam elada (mul ongi selline väike 110m2 majake), minu nn. komm. kulud on praegu talvel ca 2000 krooni: küte, mis on kombineeritud gaasi ja elektriga, vesi, kanal., elekter ja prügivedu. Veel mõni kuu tagasi, sügisel siis, maksin kokku ca 1200 krooni. Lugedes poole väiksemate korterite makseid, siis mulle see meeldib.