Kas Võlaõigusseadus keelab liigkasuvõtmise?
08.08.2008 @ 9:17:21 - Aarne Toompark
Evelyn Sepp kirjutab oma blogis, et ta on seoses eesti Posti poolt pakutava kiirlaenu-tuvastamise teenusega saatnud hulga küsimusi Eesti Posti üldkoosolekule ja majandusminister Juhan Partsile.
Mulle hakkas tema blogis eriti silma 4. küsimus:
4. Kiirlaenu teenus kui selline kuulub ilmselt liigkasuteenimisena määratletava äritegevuse alla. Teatavasti on see vastavalt võlaõigusseadusele, lubamatu. Kuidas kavatsete ministrina seista sellise ebaseadusliku äritegevuse piiramise eest?
Võtsin Võlaõigusseaduse lahti ja hakkasin otsima, et kus see koht on, mis "liigkasuteenimise" ära keelab. Kahjuks ei leidnud.
Terminit "liigkasu" ei ole selles seaduses kasutatud. Proovisin veel mitmeid termineid ja leidsin ainult paragrahvi 42 "Tüüptingimuste tühisus", mis ütleb nii:
(1) Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
(2) Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.
Mina saan sellest nii aru, et mul on õigus müüa ükskõik mida ükskõik millise hinnaga.
SMS-laenu kohta öeldakse, et sellel on liiga kõrged intressid. Intressid ja käsitlustasu ongi minumeelest see "hind", mida raha kasutamise eest maksma peab. Seega peaks justkui kõik korras olema.
Seadusevastaseks võib vist kvalifitseerida ikka sama paragrahv 42 alusel rämedad lepingutrahvid:
(3) Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega:
...
5) nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust;
...
Vaatasin mõnede kiirlaenupakkujate kodukaid ja leidsin, et trahv on 0.75% kuni 2.5% tähtaegselt tasumata summalt päevas millele lisandub leppetrahv 500 krooni või koguni 30% kuni 50% tasumata summalt. Kas see on ebamõistlik? Mulle tundub, et on küll.
Seega olen täiesti nõus, et kiirlaenu andjad on oma trahvidega koledad röövlid. Seda, et seadus keelaks oma toodet või teenust rämeda vaheltkasuga müüa, st liigkasu võtta, ei leidnud.
Kahjuks ma ei ole jurist ja võisin kõigest ka täiesti valesti aru saada. Võibolla ei osanud ma õigeid sõnu ja väljendeid otsida. Terve seaduse läbilugemist ei tahtnud samuti ette võtta. Kui Evelyn oma vastused kätte saab, siis ootan huviga nende avaldamist tema blogis.
Niisiis, kas Võlaõigusseadus keelab liigkasuvõtmise?
Seonduvad postitused:
Asjalik artikkel SMS-laenudest
04.07.2008
Postimehest saab lugeda üht asjaliku artiklit SMS-laenust: "Helen Veski: SMS-laenust tegelikkuses". Ma olen selle artikliga täiesti nõus. Minu meelest on kogu see kiirlaenunduse asi hästi ja lihtsalt selgeks tehtud.
Lugedes kommentaare ...
Max Kaur peksab jälle segast
06.08.2008
Max Kaur kirjutab oma kasiinovastases blogis, et kasiinode hasartmängumaksu raha ei peaks minema Kultuurkapitali rahastamiseks:
Mitte iga raha ei saa vastu võtta. Ja on eriti julm, et eesti kultuuritegelastele visatakse tükike ...
Eestitoit.ee imeb
09.04.2008
Lugesin Kirjatsura blogist niisugust juttu: Seljanka ja rosolje - tüüpilisi Eesti vanarahva toite, kus ta kirjutab sellest, et leht eestitoit.ee on uues kuues ja et lehele on kulunud 600 000 ...
8 kommentaari postitusele "Kas Võlaõigusseadus keelab liigkasuvõtmise?"
Ära nüüd nori, vaene naine ajas lihtsalt sassi – hoopis koraan keelab liigkasuvõtmise. Ja sina nüüd närid selle ühe sõna kallal.
kirjutas Validool 08.08.2008 @ 12:16
Mina ei tahtnud küll Evelyn Sepa kohta midagi halvasti öelda. Seda väidet, et liigkasuvõtmine on seadusevastane, olen ka varem mujalt kuulnud.
Tahaks nüüd lõpuks teada, et kas mõni seadus niisugust asja reguleerib või mitte. Tema ütles, et Võlaõigusseadus. Mina sealt ei osanud leida.
kirjutas Aarne 08.08.2008 @ 12:47
Tarbijakrediidi direktiivi koosolekutelt Brüsselis on mul meelde jäänud, et osades Euroopa riikides on tõepoolest liigkasuvõtmine seadusega keelatud. Sisuliselt tähendab see, et seaduses on kirjas, missugune on kõrgeim intress, millega laenu on lubatud anda.
Nende riikidega (miskipärast tulevad meelde näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, aga ei julge väita) võrreldes Eestis muidugi “liigkasuvõtmist keelavat” seadusesätet pole.
Ei viitsinud kõll VÕS-i sirvida, aga ehk leiab sealt mõne sätte, mis keelab heade kommete või moraali vastased lepingutingimused.
(Kui ma ei eksi, siis koraan keelab üldse laenamise pealt kasumi teenimise. Seepärast on popimates maades (nt UK) juba eraldi islamiusulistele mõeldud finantstooted kasutusele võetud, nn islamic mortgages jmt.)
kirjutas Triin 08.08.2008 @ 15:38
Minumeelest need kiirlaenu andjad ei võtagi intressi. See, mis kättesaadud summale lisaks tagasi tuleb maksta, on neil vist “käsitlustasu”.
Kahtlustan, et SMS-laenu andjate näol tegemist võib olla islamiäärmuslastega kes elavad rangelt koraani järgi. :)
kirjutas Aarne 08.08.2008 @ 15:55
Te olete õigel järjel. Minu arust on kah kiirlaenud inimlikult liigkasuvõtmine. Ma arvan, et riik peaks sellise tegevuse seadusega ära piirama. Näiteks, rahalaenudel (kiirlaenudel) ei tohi intress ületada 20% aastas. Samas ei tohi teenusepakkuja lisada viivist rohkem kui 25% võla suurusest (s.h. igasugued teenustasud)
kirjutas Aimar Jukkum 11.11.2008 @ 16:54
Tegelikult olen ma igasuguste riiklike piirangute vastu: nii palju, kui vajalik, nii vähe, kui võimalik.
kirjutas Aarne 12.11.2008 @ 7:51