Seoses sellega, et 15. septembril on vaba tarkvara päev, otsustasin proovida Eesti oma Linuxit - Estobuntu't. No ja natuke ka selle pärast, et hakkasin Facebookis ülbama ja lõpuks lubaduse asi omal nahal ära proovida välja käisin.
Niisuguse, Eesti oludele kohandatud Linuxi, saab kätte lehelt estobuntu.org.
Mis see Estbuntu on, küsite? Vastan tsitaadiga kodulehelt:
Estobuntu on vabatahtlike koostatav eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks kohandatud üldkasutatav vabavaraline Linuxi opsüsteem.
Ja ehkki mulle spetsiaalselt öeldi, et 512MB mäluga arvuti poole pole mõtet pöörduda, tegin ma seda ikka. No lihtsalt selle pärast, et see, mis mul võtta oli, oligi just 512MB ja osa sellest tuli ka videokaardile anda. Protsessoriks oli 2.4GHz Celeron. Niisuguse arvuti peal oli Estobuntu praktiliselt mitte-kasutatav.
Installi käigu küsiti paar küsimust ka ja etteantud valikud vastasid täielikult sellele situatsioonile, mis minul oli. Edasist proovimist jätkasin 4GB mäluga lauaarvutis ja 2GB mäluga läptopis ning jooksutasin Estobuntut mälupulgalt.
Kui install valmis saab, siis ongi sul arvuti, millega saab netis käia, dokumente kasutada (koos eesti õigekirjakontrolliga), ID asjandust teha ja põhimõtteliselt kõike, mida ühel keskmisel kasutajal igapäevaselt vaja läheb. Paned tähele erinevust Windowsiga - sul on kohe peale installi täisväärtuslik kompuuter ja ainult siis, kui sul on mingid tõsised erisoovid, pead sa lisatarkvara installima.
Kaabliga netiühendus töötas kohe ja ka läpakas WiFi kasutamisega mingeid probleeme ei tekkinud. Kõik töötas jälle ilma mingeid lisaseadistusi tegemata. Windowsi arvutist üle võrgu välja jagatud kettad võeti kasutusse.
Muusika ja video mängis kohe peale installi probleemivabalt, mingit koodekiinstalli polnud vaja teha. Subtiitrite asukoha muutmise võimalust ekraanil ma siiski ei leidnud ei Totemi ega lisaks installitud VLC mängijatega. Samuti ei suutnud ma aknas mängivat videot teleka ekraanile üle kogu ekraani sundida käima. Huvi polnud nii suur, et otsingut kasutada.
* * *
Kui mitte igapäevaseks kasutamiseks installida, siis üks mälupulk Estobuntuga võiks ikka kodus käepärast olla. Juhtub su arvutil Windowsi või kõvakettaga midagi, saad masina pulgalt käima ja vähemalt vajalikud ülekanded ei jää tegemata ja meilid saavad loetud. Just selle ID-kaardi toe pärast tasub niisuguseks päästerõngaks just Estobuntut hoida.
* * *
Virinat ka:
ITK's õpetatakse niisugust asja, nagu "tehnosuhtlus" mis pidada just seda õpetama, kuidas käsureameeste jutt mitte-tehnofriikidele selgeks teha. Koduleht vajaks tõsist keelemuutust just niisuguse spetsialisti poolt. Praegune koduleht on kindlasti piisav nendele tublidele, kes seda Estobuntut teevad aga mitte nendele, kelle jaoks nad seda teevad. Kodukas ütleb, et "Estobuntu standardtöölaud on Ubuntu lemmiklaps Unity, millega paralleelselt on kasutatav ka GNOME.". Kas su vanaema teab, mida tähendavad sõnad "opsüsteem", "Unity" või "Gnome"? Kas ta vajab neist mõnda? Ei, tema tahab tõenäoliselt Delfi uudiseid (et mitte mingit *24 nime mitte öelda).
EDIT: Tartus aitavad spetsid 15.09.2012 sul Linuxi käima ka panna: Vaba Tarkvara päev Tartus. Sarnane üritus toimub ka Raplas.
Muide, VLC subtiitrite paiknemist vertikaalteljel saab muuta Paremklõps -> Tööriistad -> Eelistused -> Subtiitrid & OSD -> Subtiitri asukoha kohendus.
Kas ülekuvavaade mistahes kuval pole lihtsalt lohistamise ja klikkimise küsimus? Ses mõttes, et kui juba ekraanil mingi aken näha on, siis peaks saama selle akna lihtsalt sellel ekraanil täisekraanirežiimile lülitada.
Ma olen harjunud nii, põhiekraan on dubleeritud telekasse.
Kui ma panen ekraanil video aknas mängima siis telekas käib ta mul üle ekraani.
VLC abil saab subtiitrite asukohta tõesti lihtsalt muuta aga neid ei anna video alla tekkivale mustale ribale ajada. Windowsi all on see vähemalt BSPlayeri ja GOM playeri abil väga lihtne.
Hea meelega oleks seal vaba tarkavara päeval ringi vaadanud, aga magasin maha nagu ikka. Huvitav oleks teada, kas vabatahtlike kogukond ka mobiilsete linuksi platvormide eestindamise vastu huvi tunneb? Eestikeelse kasutajaliidesega e-luger on vist täna puhas ulme…